Erinevus lehekülje "Ioniseeriv kiirgus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
===Alfakiirgus===
{{main|alfakiirgus}}
Alfakiirgus koosneb rasketest ja suure positiivse laenguga alfaosakestest. Alfaosakesed on väga tugeva ioniseeriva toimega. Möödudes sihtmärgi aatomitest pidurduvad alfaosakesed aatomi elektronkatte [[elektriväli|elektriväljas]] andes osa oma liikumise energiast üle elektronidele. Tavaliselt onKui seda energiat on piisavalt (üle elektroni [[seoseenergia]]), etsiis rebidarebitakse elektron aatomi elektronkattest välja ja muutasee muutub [[vaba elektron|vabaks elektroniks]]. Sellisel moel tekib nn. [[pidurduskiirgus]] (ehk ''bremsstrahlung''). Tavaliselt on alfaosakesel piisavalt energiat, et tekitada oma liikumisteel terve kaskaad vabu elektrone, milledest mõnigatelmõnigatele onule piisavantud energia on piisav, et põhjustada veel täiendavat ionisatsiooni.
 
Kuna alfakiirgus ioniseerib "kohe ja kõike" alates kiirgumise hetkest, siis on alfakiirguse varjestamine lihtne. Tavaliselt piisab selleks õhukesest paberilehest. Alfakiirgust kiirgav objekt ei ole inimesele ohtlik, kuna alfakiirgus neeldub täielikult juba paarisentimeetrises õhukihis. Alfakiirgus on ohtlik ainult kiirgava ainega vahetu kokkupuute korral (näiteks allaneelamisel või sissehingamisel).
Sarnaselt alfakiirgusele põhjustab beetakiirgus samuti ionisatsiooni tänu kiirete elektronide pidurdumisele aatomi elektronkatte elektriväljas. Tulenevalt beetaosakeste väiksemale massile, suuremale kiirusele ja väiksemale laengule, suudavad beetaosakesed tungida sügavamale ioniseeritava aine sisse. Suure energiaga beetaosakesed tekitavad oma teel samuti terve kaskaadi vabu elektrone, mis võivad samuti olla ioniseeriva toimega.
 
Lisaks aatomite ioniseerimisele võib elektron aatomi (või aatomituuma) elektromagnetväljas pidurdudes või suunda muutes kiirata elektromagnetkiirgust. Sellisel moel tekib nn. [[pidurduskiirgus]] (ehk ''bremsstrahlung'').
Beetakiirgus on alfakiirgusest ohtlikum, kuid siiski võrreldes teiste gammakiirgusega suhteliselt väheohtlik. Beetakiirguse varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest või paarikümnesentimeetrisest õhukihist kiirgava objekti ja inimese vahel.
 
Beetakiirgus on alfakiirgusest ohtlikum, kuid siiski võrreldes teiste gammakiirgusega siiski suhteliselt väheohtlik. Beetakiirguse varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest või paarikümnesentimeetrisest õhukihist kiirgava objekti ja inimese vahel.
 
===Gamma- ja röntgenkiirgus===
417

muudatust