Reformatsioon Liivimaal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Reformatsioon Liivimaal''' oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel. Selle ajaline piiritlemine on ... |
|||
2. rida:
==Eellugu==
Liivimaal, nagu mujalgi kristlikus Euroopas, oli pidevalt olemas ametlikku katoliiklust kritiseeriv mõtteviis. Usku peeti liialt [[paavst]]i isikul tuginevaks juba [[14. sajand]]il, kui Avignoni kirikulõhe tõttu oli ametis korraga kaks paavsti. [[Kirikukogude liikumine]] [[15. sajand]]i esimesel poolel, mis suutis kirikuühtsuse taastada, püüdis muuta end paavstist kõrgemaks, kuid [[1440. aastad|1440. aastateks]] see vaibus ning paavst püüdis alates sellest ajast oma võimu igati kindlustada, algas [[renessansspaavstlus]]e ajajärk.
Kiriku doktriiniga otseselt mitte vastuollu minevaid, kui suuremat vagadust nõudvaid liikumisi tekkis sel ajal väga rohkesti ning neid jõudis ka Liivimaale, enamasti [[dominiiklaste ordu]] kaudu. Nii kuulus ka [[Tallinn]]a dominiiklaste klooster [[15. sajand]]i lõpus reformikongegratsiooni, mis püüdis taastada [[Dominicus]]e aegset lihtsat, vaest ja vaga kloostrikorraldust. Samas olid nõudmised usupuhastuse järele aga tunduvalt ulatuslikumad ja seda tunnistasid ka mitmed katoliku kiriku juhid, seda nii Liivimaal kui ka väljaspool. Eriti paistsid kirikureformi plaanidega silma [[Saare-Lääne piiskop]]id [[Johannes III Orgas]] ja [[Johannes IV Kievel]], kes püüdsid küll rangelt katoliikluse raamidesse jäädes parandada haridusolusid, rahva usudogmade tundmist ja vagadusetahet. Samas olid Johannes Kievelil aga ka tugevad ilmaliku võimu tugevdamise ambitsioonid, mistõttu tema uuendusettepanekud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] vasallide poolt heakskiitu ei leidnud. Samaaegselt [[1510. aastad|1510. aastatel]], tekkis samadel põhjustel oma vasallidega konflikt ka [[Tartu piiskop]]il ja [[Riia peapiiskop]]il [[Johann Blankenfeld]]il. Need tülid valmistasid kindlasti ette pinnast protestantliku reformatsiooni õnnestumiseks.
Liivimaa suured linnad [[Riia]], [[Tallinn]] ja [[Tartu]] olid tihedalt seotud Saksamaa [[Hansa Liit|hansalinnade]], eriti [[Lübeck]]iga, mistõttu seal toimuv jõudis küllaltki kiiresti ka Liivimaale. Pealegi olid linnadel just 16. sajandi alguses tekkinud tõsised konfliktid maaisandate poolt privilegeeritud kerjusmunkadega, kes ühelt poolt kandsid kiriku reformipüüdlusi, ent aitasid säilitada ka katoliku usku. Kerjusmungad avaldasid oma jutlustes lihtrahvale sageli linna ametliku politikaga vastuolus olevaid seisukohti või koguni ründasid seda, ent linn seda otseselt takistada ei saanud, sest kerjusmungad neile ei allunud. Linnakiriku jutlustajatega oli teine lugu, kuid kerjusmungad olid tänu oma kõneosavusele neist tunduvalt populaarsemad. Eriti selgelt joonistub allikate põhjal välja Tallinna rae ja dominiiklaste kloostri konflikt, mis süvenes just vahetult enne reformatsiooni algust.
==Reformatsiooni algus==
==Usulise ja poliitilise ärevuse tõus ning kulminatsioon==
| |||