Beetakiirgus koosneb [[beetaosake]]stest – sõltuvalt lagunemise tüübist kas [[elektron]]ist (β<sup>–</sup>) või [[positron]]ist (β<sup>+</sup>). Beetaosakeste [[läbimisvõime]] on alfaosakestestalfaosakeste omast suurem. Aatomiga kokku põrganud beetaosakesed võivad [[neeldumine|neelduda]] aatomi [[elektronkate|elektronkattes]] tekitades negatiivse [[ioon]]i või pidurduda aatomi elektronkatte negatiivses elektriväljas. Viimasel juhul annab beetaosake osa oma liikumise energiast üle aatomi elektronkatte elektronidele ([[ergastatud olek|ergastades]] neid), kuid ise aatomiga ei ühine. Ergastatud aatom läheb tagasi oma [[põhiolek]]usse kiirates footoni. Sellisel moel tekkinud [[röntgenkiirgus]]t nimetatakse [[teisene kiirgus|teiseseks kiirguseks]].
