Linnamõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Linnamõis''' ([[saksa keel]]es ''Stadtgut'') oli linnale kuulunud [[mõislinn]],ale miskuuluv oli linnale oma toodanguga oluline tuluallikas. Linnamõisu majandati, kas otse linnavõimu ([[raad|raemõis]]) poolt või anti [[rent|rendile]] ja saadi renditulu.
 
Linnamõisu kas majandati otse linnavõimu ([[raad|rae]]) poolt või anti [[rent|rendile]] ja saadi renditulu. Nad olid linnadele oluliseks tuluallikaks.
[[Eesti]] aladel tekkisid linnamõisad põhiliselt [[16. sajand]]i teisel poolel peale [[Liivi sõda]]. Linnamõisad saadi kas kingitusena riigilt või linnade jõukamaks saamisel osteti. Linnad omandasid (ostsid) mõisu kuni [[18. sajand]]i teise pooleni.
 
[[Eesti]] aladel tekkisid linnamõisad põhiliselt [[16. sajand]]i teisel poolel pealepärast [[Liivi sõda]]. Linnamõisad saadi kas saadi kingitusena riigilt või linnade jõukamaks saamisel osteti. Linnad omandasid (ostsid) mõisu kuni [[18. sajand]]i teise pooleni.
Linnamõis oli oma pindalalt vastav [[rüütlimõis]]a nõuetele ning paljudel juhtudel oligi endine rüütlimõis ning tal võisid olla majanduslikult iseseisvad allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõisad]] (''Beigut'') ja [[karjamõisad]] (''Hoflage'') kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised.
 
Linnamõis oli oma pindalalt vastav [[rüütlimõis]]a nõuetele ning paljudel juhtudel oligi endine rüütlimõis. ning talTal võisid olla majanduslikult iseseisvad allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõisad]] (''Beigut'') ja [[karjamõisad]] (''Hoflage'') kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised.
Eestis likvideeriti linnamõisad 1919 aasta maareformiga ja läksid riigi omandisse.
 
Eestis likvideeriti linnamõisad [[1919. aasta maareformigamaareform]]iga ja nad läksid riigi omandisse.
 
==Vaata ka==