Toompea Väike linnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
lisatud eelkõige hilisemat ehituslugu
1. rida:
'''Toompea Väike linnus''' ([[ladina keel|ladina keeles]] ''castrum minus'') oli [[kastell]]i-tüüpi [[linnus]], mille [[Mõõgavendade Ordu]] rajas [[1229]]. aastal [[Toompea]] paelava edelajärsakule. [[MõõgavendadeAlates Ordu]]1238. Hiljemaastast ehitasid [[taanlased]] seda edasi. [[Jüriöö]] sündmuste tagajärjel [[14. sajand]]i keskel läks see Saksa ordule.
 
Ordu rekonstrueeris selle aastatel [[1350]]–[[1360]]. aastatel trapetsikujulise põhiplaaniga keskse [[konvendihoone]]ga linnuseks. Linnuse ida- ja lõunakülg kindlustati [[parhammüür]]iga ning ida- ja põhjakülg ka umbes 15 meetri laiuse paesse raiutud [[vallikraav]]iga. Konvendihoone välisnurkadeskagunurgal kõrgusidkõrgus [[Püssirohutorn]], linnuse välisnurkades kaitsetornidkõrgus [[Stür den Kerl]]i, [[Pilsticker]]i, [[Landskrone]] ja [[Pikk Hermann]]i kaitsetorn. Linnust kaitses vallivärav ja [[Roosikrantsi I|Roosikrantsi]] [[suurtükitorn]].
 
Massiivset Väikest linnust täiendas [[Toompea eeslinnus|eeslinnus]] ([[ladina keel|ladina keeles]] ''cingele''), mida ümbritses nurgatornidega välismüür. Müür kulges ringmüüriga paralleelselt, käändus seejärel põhja poole ning jätkus maapinna reljeefi järgides kuni [[Lühikese jala värav]]ani. Seal sulgus eeslinnus ristmüüriga, milles paiknes linnuse üks välisväravaid.
[[16. sajand]]i algusega lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng ja algas tema järkjärguline muutumine [[loss]]iks. 1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale renessanss-stiilis [[Riigisaalihoone]], mis lammutati barokse Eestimaa Kubermanguvalitsuse hoone ehitamisel [[18. sajand]]il. Linnuse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud.
 
1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale renessanss-stiilis [[Riigisaalihoone]], mis lammutati 1930. aastate II poolel seoses linnusesse uute haldushoonete ehitamisega.
 
[[1618. sajand]]i algusegaII poolel lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng ja algas tema järkjärguline muutumine [[loss]]iks. 1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale renessanss-stiilis [[Riigisaalihoone]], mis lammutati barokseBarokne Eestimaa Kubermanguvalitsuse hoone ehitamiselehitati [[18. sajand]]ili lõpul ehitusmeister Johann Schulzi juhtimisel. Linnuse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud.
 
Lõunapoolne ringmüür kujundati ümber [[1930. aastad|1930. aastatel]]. Konvendihoones tegutsenud [[vangla]] puuosad põles [[1917]]. aastal, sellekuid varemedhiljem säilinud kiviosad lammutati ja sellenende kohale rajati aastatel [[1920]]–[[1922]]. aastatel ekspressionistlik [[Riigikogu]] hoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodekülele endiste tallide asemele.
 
Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati [[1930. aastad|1930. aastate]] II poolel ümber esindustarditsionalistlikuks haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone jäänused ning sinna ehitati haldushoone. Ka kortermaja linnuse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge.
 
Lõunapoolne ringmüür kujundati ümber [[1930. aastad|1930. aastatel]]. Konvendihoones tegutsenud [[vangla]] põles [[1917]]. aastal, selle varemed lammutati ja selle kohale rajati aastatel [[1920]]–[[1922]] ekspressionistlik [[Riigikogu]] hoone.
 
Massiivset Väikest linnust täiendas [[Toompea eeslinnus|eeslinnus]] ([[ladina keel|ladina keeles]] ''cingele''), mida ümbritses nurgatornidega välismüür. Müür kulges ringmüüriga paralleelselt, käändus seejärel põhja poole ning jätkus maapinna reljeefi järgides kuni [[Lühikese jala värav]]ani. Seal sulgus eeslinnus ristmüüriga, milles paiknes linnuse üks välisväravaid.
 
[[Kategooria:Tallinna ehitised]]