Redaktsioon: 2. september 2008, kell 18:14 redigeeri Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. september 2008, kell 12:00 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust lisatud eelkõige hilisemat ehituslugu Uuem muudatus →
1. rida: '''Toompea Väike linnus''' ([[ladina keel\|ladina keeles]] ''castrum minus'') oli [[kastell]]i-tüüpi [[linnus]], mille [[Mõõgavendade Ordu]] rajas [[1229]]. aastal [[Toompea]] paelava edelajärsakule. ~~[[Mõõgavendade~~Alates ~~Ordu]]~~1238. ~~Hiljem~~aastast ehitasid [[taanlased]] seda edasi. [[Jüriöö]] sündmuste tagajärjel [[14. sajand]]i keskel läks see Saksa ordule. Ordu rekonstrueeris selle ~~aastatel~~ [[1350]]–[[1360]]. aastatel trapetsikujulise põhiplaaniga keskse [[konvendihoone]]ga linnuseks. Linnuse ida- ja lõunakülg kindlustati [[parhammüür]]iga ning ida- ja põhjakülg ka umbes 15 meetri laiuse paesse raiutud [[vallikraav]]iga. Konvendihoone ~~välisnurkades~~kagunurgal ~~kõrgusid~~kõrgus [[Püssirohutorn]], linnuse välisnurkades ~~kaitsetornid~~kõrgus [[Stür den Kerl]]i, [[Pilsticker]]i, [[Landskrone]] ja [[Pikk Hermann]]i kaitsetorn. Linnust kaitses vallivärav ja [[Roosikrantsi I\|Roosikrantsi]] [[suurtükitorn]]. Massiivset Väikest linnust täiendas [[Toompea eeslinnus\|eeslinnus]] ([[ladina keel\|ladina keeles]] ''cingele''), mida ümbritses nurgatornidega välismüür. Müür kulges ringmüüriga paralleelselt, käändus seejärel põhja poole ning jätkus maapinna reljeefi järgides kuni [[Lühikese jala värav]]ani. Seal sulgus eeslinnus ristmüüriga, milles paiknes linnuse üks välisväravaid.▼ [[16. sajand]]i algusega lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng ja algas tema järkjärguline muutumine [[loss]]iks. 1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale renessanss-stiilis [[Riigisaalihoone]], mis lammutati barokse Eestimaa Kubermanguvalitsuse hoone ehitamisel [[18. sajand]]il. Linnuse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud.▼ 1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale renessanss-stiilis [[Riigisaalihoone]], mis lammutati 1930. aastate II poolel seoses linnusesse uute haldushoonete ehitamisega. ▲[[1618. sajand]]i ~~algusega~~II poolel lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng ja algas tema järkjärguline muutumine [[loss]]iks. ~~1580. aastatel ehitati Pika Hermanni kõrvale renessanss-stiilis [[Riigisaalihoone]], mis lammutati barokse~~Barokne Eestimaa Kubermanguvalitsuse hoone ~~ehitamisel~~ehitati [[18. sajand]]ili lõpul ehitusmeister Johann Schulzi juhtimisel. Linnuse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud. ~~Lõunapoolne ringmüür kujundati ümber [[1930. aastad\|1930. aastatel]].~~ Konvendihoones tegutsenud [[vangla]] puuosad põles [[1917]]. aastal, ~~selle~~kuid ~~varemed~~hiljem säilinud kiviosad lammutati ja ~~selle~~nende kohale rajati ~~aastatel~~ [[1920]]–[[1922]]. aastatel ekspressionistlik [[Riigikogu]] hoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodekülele endiste tallide asemele.▼ Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati [[1930. aastad\|1930. aastate]] II poolel ümber esindustarditsionalistlikuks haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone jäänused ning sinna ehitati haldushoone. Ka kortermaja linnuse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge. ▲Lõunapoolne ringmüür kujundati ümber [[1930. aastad\|1930. aastatel]]. Konvendihoones tegutsenud [[vangla]] põles [[1917]]. aastal, selle varemed lammutati ja selle kohale rajati aastatel [[1920]]–[[1922]] ekspressionistlik [[Riigikogu]] hoone. ▲Massiivset Väikest linnust täiendas [[Toompea eeslinnus\|eeslinnus]] ([[ladina keel\|ladina keeles]] ''cingele''), mida ümbritses nurgatornidega välismüür. Müür kulges ringmüüriga paralleelselt, käändus seejärel põhja poole ning jätkus maapinna reljeefi järgides kuni [[Lühikese jala värav]]ani. Seal sulgus eeslinnus ristmüüriga, milles paiknes linnuse üks välisväravaid. [[Kategooria:Tallinna ehitised]]

Toompea Väike linnus: erinevus redaktsioonide vahel