Carl Leonhard Reinhold: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kuukiireneid (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
4. rida:
[[Viin]]is astus Reinhold [[1772]] [[jesuiitide ordu]]sse, [[1774]] läks ta üle [[barnabiitide ordu]]sse. Ta õppis seal [[filosoofia]]t ja [[teoloogia]]t ning [[1778]] sai temast [[barnabiitide kolleegium]]i filosoofiaõpetaja. [[1780]] pühitseti ta [[preester|preestriks]] ning nõnda sai temast [[ordupreester]]. Aastal [[1781]] sai temast Viini [[vabamüürlus|vabamüürlaste]] looži "[[Zur wahren Eintracht]]" liige.
 
Novembris [[1783]] põgenes Reinhold Viini Püha Miikaeli kloostrist [[Leipzig]]isse. Seejärel sõitis ta [[Weimar]]isse. Seal läks ta [[1874]] [[Johann Gottfried Herder]]i ärgitusel ja juhatusel üle [[luterlus]]se. Mais 1784 tutvus ta [[Christoph Martin Wieland]]iga ning temast sai Wielandi kirjandusajakirja [[Der Teutsche Merkur]] kaastööline. Wielandi jaoks kirjutas ta alates [[1786]]. aastast "Kirju Kanti filosoofia kohta" (''Briefe über die Kantische Philosophie''), mis [[1790]] ilmusid ka raamatuna ning aitasid [[kantiaanlus]]e [[populariseerimine|populariseerimisele]] oluliselt kaasa. Aastal [[1785]] abiellus ta Wielandi tätretütre Sophie Katharine Susannega ning temast sai Saksimaa [[õuenõunik]]uks Weimaris. Juba [[1783]] oli ta saanud [[illluminaadid|illuminaadiks]] nimega Decius ning [[1787]] sai ta illuminaatide ordu "prefektiks" [[Jena]]s.
 
Aastal [[1787]] sai Reinhold [[Jena ülikool]]is filosoofia [[erakorraline professuur|erakorralise professuuri]], [[1791]] sai ta seal ''[[professor ordinarius supernumerarius]]''<nowiki>'eks</nowiki> ning suurelt jaolt tema Kanti-huvi tõttu sai Jena nende aastate saksa filosoofia keskuseks. Reinhold oli Jenas [[Novalis]]e, [[Franz Paul von Herbert]]i, [[Johann Benjamin Erhard]]i, [[Friedrich Karl Forberg]] ja [[Friedrich Immanuel Niethammer]]i mõjukas õpetaja. Aastal [[1794]] sai ta [[Kieli ülikool]]is [[korraline professor|korraliseks professoriks]].