Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
 
Münster püüdis kokku mängida [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]]i ja tema [[koadjuutor]]i [[Christoph von Mecklenburg]]iga, et ordumeistriks saada ja võimalik ka, et [[Vana-Liivimaa]]d [[sekulariseerimine|sekulariseerida]]. Münsteri lootused olid selles, et eaka [[Liivi ordu maameister|ordumeistri]] Heinrich von Galeni peatse surma järel lootis ta ise sellele kohale saada. Ent Galen sai Münsteri plaanidest teada ning määras enda koadjuutoriks [[Wilhelm Fürstenberg]]i. Järgnenud vaenuse ajal põgenes Münster Poola, kust naasis [[1560]]. aastal, kui Poolaga liidu sõlminud uus ordumeister [[Gotthard Kettler]] ta kõigist reetmissüüdistustest vabastas. [[1561]]. aastal sai ta oma valitsuse alla [[Vindavi komtuurkond|Vindavi komtuurkonna]], ordu likvideerimise järel elas ta [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigis]] Aizkraukles, kus venelased ta 1577. aasta sõjakäigu ajal tapsid.
 
==Kirjandus==
*''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]]. Nr. 604 (lk-d 460–461).
 
{{algus}}