Udria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eesti külad > Ida-Viru maakonna külad
Akra (arutelu | kaastöö)
39. rida:
Udria külas hakkasid suitsutared ja rehielamud kaduma 19. sajandi keskel. Sajandi lõppuks olid kõigil elamutel korstnad. Seda võimaldas suvitajate teenendamisega kaasnev lisaraha juurdevool. Talude päriseksostmisel olid maa hinnad siinkandis mittu korda kallimad, kui sisemaal, kuid talude väljaostmisega raskusi ei tekkinud.
 
[[Pilt:Utria dessandi 1 maabumiskoht .JPG|thumb|300px|Utria dessandi esimese osa maabumiskoht, kuhu 1939. aastal paigaldati mälestustahvel]]
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal [[17. jaanuar]]il [[1919]] toimus [[Udria dessant]], kus Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten [[Johan Pitka]] dessantrühmi juhtisid major [[Martin Ekstöm]] ja st.kapten [[Karl Aleksander Paulus]] ja kapten [[Anto Nestori Eskola]]. Esimesel rünnakulainena saadi maale saata 180 soomlast ja umbes 400 eestlast, kes hargnesid kahes suunas. 17. jaanuaril 1919 vabastati Udria küla.
 
Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Udria suur küla, koos Udria ridakülaga oli kokku 118 suitsu (majapidamist). Udria ridaküla tekkis 19. sajandil Triibmanni talu maadele [[Narva-Jõesuu]] – [[Vaivara]] maantee äärde, mis läbis küla. Esimene maaostja oli endine [[Vaivara mõis]]a teenija pärisnimega (perekonnanimega) Kaer, hiljem ostsid nende naabruses maad mõisast lahti saanud teomehed. Udria ridaküla kasvas 23 majapidamiseni. Udria külas oli 48 [[talu]]. Peale talude oli külas [[kalur]]i, [[Käsitööline|käsitööliste]] ja [[pops]]ikohad. Kuna küla oli mere ääres, siis ei puudunud ka [[Paat|paadid]], [[laev]]ad ja [[laevakapten]]id (Rautso – hukkus Rootsi rannas 1944 ja Veltbach ja Piik Leo – hiljem Tallinna sadamakapten). Küla kalameestel olid nii mootor-, kui sõudepaadid. Udria külas oli telliskivivabrik, mida külaelanikud kutsusid ''savivabrikuks''. Valmistati põhiliselt katusekive. Külas oli koolimaja, rahvamaja, vaestemaja ja pritsikuur ja mitu poodi. Poed olid Allik Marie III järgu toiduainete kauplus, Merian Nelli III klassi kauplus Udria ridakülas ja Veltbachi pood. 1919. aasta juulis elas külas 649 inimest, mis jagunes 146 [[leibkond|leibkonnaks]] (pereks).
 
[[1939]]. aasta lõpul pandi Udria küla taludesse sisse elektrivool, 1942 aasta sügisest on võimalus kasutada Udrias tööstusvoolu.