Heinlaid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kribu
täiendusi
18. rida:
 
==Nimi==
Heinlaiu nimi tuleb sellest, et sealtseda on sajandeidpikka tagasiaega Hiiumaaleheinamaana heina tehtudkasutatud.
 
==Loodus==
Heinlaid on [[Hiiumaa laiud|Hiiumaa laidudest]] suurim. Saart katavad valdavalt [[männik]], mis hakkas kasvama [[19. sajand]]i lõpus, ja [[niit|niidud]]. PinnakateEestis onharva vägaesineval õhukemänni[[puisniit|puisniidul]] kasvavad näiteks [[aasnelk]], [[asparhernes]] ja [[emaputk]].
 
Aluspõhi koosneb [[Raikküla lade]]me [[lubjakivi]]st. Pinnakate on väga õhuke.
 
==Inimtegevus==
Esmakordselt mainiti laidu [[1620]]. aastal (''Hainalaidsholm'').
 
Saart on läbi aegade kasutatud loomade (eelkõige [[lammas]]te või [[veis]]te) karjamaana ning heinamaana. [[18. sajand]]i ühel aastal saadi poolelt saarelt 130 koormat heinu. [[Põld|Põllud]] olid Heinlaiul sama sajandi keskel.<ref name="Laiduderaamat">[[Haide-Ene Rebassoo]]. ''Laidude raamat''. [[Tallinn]], [[1972]], lk 95</ref>
 
Kui avatakse Hiiumaa ja mandri vaheline [[jäätee]], siis enamasti kulgeb see Heinlaiust lõuna poolt, kus tekib kiiremini tugev jää. Kui karm talv kestab piisavalt kaua, viiakse jäätrass laiust põhja poole. Nii on toimitud nii 2003. kui ka 2006. aasta talvel.
33. rida ⟶ 35. rida:
*[[Hiiumaa laiud]]
 
==KirjandusViited==
<references/>
*[[Haide-Ene Rebassoo]]. '''Laidude raamat''', [[Tallinn]] [[1972]]
 
{{täienda}}
 
[[Kategooria:Hiiu maakond]]
[[Kategooria:Eesti saared]]
[[Kategooria:HiiuPühalepa maakondvald]]
 
[[de:Heinlaid]]