Gottfried Silbermann: erinevus redaktsioonide vahel

 

Gottfried Silbermanni oreleid iseloomustab selge läbipaistev kõla, tugevad keelregistrid, tugeva kõlaga Cornett. Gottfried Silbermann kasutas oma orelites tihti ''[[Rückpositif]]''<nowiki>'</nowiki>i, ehk selgpositiivi, mille puhul oreli viled asuvad [[organist]]i selja taga. Enamik säilinud Gottfried Silbermanni orelitest on Saksimaal. [[Frauenstein]]is asub Silbermanni Muuseum. Gottfried Silbermann on oluliselt mõjutanud ka [[19. sajand]]i oreliehitaja [[Friedrich Ladegast]]i (1818–1905) loomingut. 20 sajandil Saksamaal [[Albert Schweitser]]i eestvedamisel oli tekkinud oreliliikumine mille loosungiks sai "Tagasi Silbremanni juurde!" Tekkis uuesti huvi barokki muusika ja selle ajastu orelite vastu.

 

 

Gottfried Silbermanni peetakse klaveri leiutajaks, sest ta hakkas modorniseerima klavikorde. Algselt ta oli leiutanud toppeltklavikordi variandi ''cembalo d`amore''. Esimesena Saksamaal Gottfried Silbermann võttis kasutusele klavikordides B.Cristofori klaverimehaanikat. Täpsemini klaveripedaali.