Redaktsioon: 28. august 2008, kell 05:56 redigeeri Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust P Kategooria:Pillimeistrid, sest ehitas erinevaid klahvpille ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. august 2008, kell 11:14 redigeeri eemalda Jyriorel (arutelu \| kaastöö) 1891 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Gottfried Silbermann''' ([[14. jaanuar]] [[1683]] [[Kleinbobritzsch]] – [[4. august]] [[1753]] [[Dresden]]) oli saksa oreliehitaja. Ka tema vend Andreas Silbermann (1678-1734)ehitas oreleid ja klavikorde. Mõlemad vennad õppisid oreliehitust [[Strasbourg]]is. Gottfried Silbermann tegi teiste seas koostööd [[Johann Sebastian Bach]]iga. ==Säilinud orelid== Kokku ehitas Gottfried Silbermann oma elu jooksul 50 orelit; nendest on säilinud 29 pilli. Üks tema tuntumaid ja suuremaid on [[Freiberg]]i Toomkiriku orel, mis ehitati aastatel 1711–1714. See on esimene tema ehitatud orel op.1. Selle pilli loomisel sai Gottfried Silbermanni mõjutusi oma vennalt Andreaselt. Freibergi katedraali Silbermanni orelist tegi Martti Porthani Oy Oreliehitus 1998. aastal [[Soome]]s [[Kotka]] kiriku jaoks väiksema koopia. Tuntud on ka [[Dresdeni Peakirik]]u (Hofkirche) orel. Gottfried Silbermanni oreleid iseloomustab selge läbipaistev kõla, tugevad keelregistrid, tugeva kõlaga Cornett. Gottfried Silbermann kasutas oma orelites tihti ''[[Rückpositif]]''<nowiki>'</nowiki>i, ehk selgpositiivi, mille puhul oreli viled asuvad [[organist]]i selja taga. Enamik säilinud Gottfried Silbermanni orelitest on Saksimaal. [[Frauenstein]]is asub Silbermanni Muuseum. Gottfried Silbermann on oluliselt mõjutanud ka [[19. sajand]]i oreliehitaja [[Friedrich Ladegast]]i (1818–1905) loomingut. 20 sajandil Saksamaal [[Albert Schweitser]]i eestvedamisel oli tekkinud oreliliikumine mille loosungiks sai "Tagasi Silbremanni juurde!" Tekkis uuesti huvi barokki muusika ja selle ajastu orelite vastu. ▼ ==Gottfried Silbermann leiutajana= Gottfried Silbermanni peetakse klaveri leiutajaks, sest ta hakkas modorniseerima klavikorde. Algselt ta oli leiutanud toppeltklavikordi variandi ''cembalo d`amore''. Esimesena Saksamaal Gottfried Silbermann võttis kasutusele klavikordides B.Cristofori klaverimehaanikat. Täpsemini klaveripedaali. ▲Gottfried Silbermanni oreleid iseloomustab selge läbipaistev kõla, tugevad keelregistrid, tugeva kõlaga Cornett. Gottfried Silbermann kasutas oma orelites tihti ''[[Rückpositif]]''<nowiki>'</nowiki>i, ehk selgpositiivi, mille puhul oreli viled asuvad [[organist]]i selja taga. Enamik säilinud Gottfried Silbermanni orelitest on Saksimaal. [[Frauenstein]]is asub Silbermanni Muuseum. Gottfried Silbermann on oluliselt mõjutanud ka [[19. sajand]]i oreliehitaja [[Friedrich Ladegast]]i (1818–1905) loomingut. ==Välislingid==

Gottfried Silbermann: erinevus redaktsioonide vahel