[[Pilt:cache,basic.png|right|CPU mälu vahemälu diagramm]]
'''Protsessori vahemälu''' ([[inglise keel]]es ''CPU cache'') on [[vahemälu]], mida kasutab [[arvuti]] [[keskprotsessor]],et vähendadakasutab [[mälu (arvuti)|mälu]]pöördusepöördusele keskmiselt kuluva keskmistaja aegavähendamiseks.
Vahemälu on väike ja kiire mälu, mis talletab [[põhimälu]] kõige sagedamini kasutatavate [[mälupesa|pesa]]de koopiad. Kui kasutatakse peamiselt vahemälu, siis on mälu keskmine [[pöördusaeg]] on lähemal vahemälu pöördusajale kui põhimälu omale.
Diagramm paremal näitab kahte mälu. Iga asukoht mõlemas mälus hoiab mingeid andmeid, olenevalt mälu ehitusest võib asukoha andmete hulk olla 8 kuni 128512 baiti. IgaVahemälu asukohtrida omabon katavaliselt indekssuurem kui selle poole pöördumisel tavaliselt numbritloetav andmete eristusekshulk, mis on tavaliselt 1 kuni 16 baiti. Igal asukohal on selle poole pöördumiseks ka unikaalne indeks. Indeksit, mis tähistab mõnda [[põhimälu]] asukohta nimetatakse aadressiks. IgaVahemälus asukohton vahemälusigal omabasukohal pealelipik enda(''tag''), mis sisaldab puhverdatud andmete aadressi kapõhimälus. põhimälustSelliseid kopeeritudkirjeid protsessori andmete aadressivahemälus kutsutakse vahemälu ridadeks ehk vahemälu blokkideks.
Kui [[mikroprotsessor|protsessor]] soovib lugeda või kirjutada mõnda [[põhimälu]] pesa, kontrollitakse enne kas vastav mäluaadressmälupesa pole juba vahemälusse kopeeritud. KuiSelleks mõnivõrreldakse neistmälupesa aadressitestaadressi klapibkõigi nende vahemälu lipikutega, loebmis võivastavat kirjutabaadressi võivad sisaldada. Kui protsessor vastavadleiab, andmedet hoopismälupesa vahemälusse.on Aegavahemälus, missiis selleon tegevusetoimunud jaoksvahemälu kulub''tabamus'' nimetatakse(''cache hit''), pesa puudumise korral on toimunud ''möödalask'' (''cache miss''). Tabamuse korral kirjutab protsessor andmed otse vahemälu ritta. Tabamuste ja pöörduste suhet nimetatakse ''pöördusaeghit rate''ks ja sellega mõõdetakse vahemälu efektiivsust.
Kui vahemälus puudub otsitav aadress, siis suurem osa vahemäludest teevadlisavad uue sissekandekirje, puudunudkus aadressist.sees Andmeteon mitte-leidmistpuudunud vahemälustlipik nimetatakseja vahemälukoopia ''möödalasuks''.põhimälus Aadressileolevatest kopeeritakseandmetest. juurdeProtsessorile kaantakse andmed põhimälustuuest kirjest, misnagu oleks toimunud tabamus. Möödalasud on aeglaneaeglased, tegevuskuna jaandmeid samutituleb kakopeerida põhjuspõhimälust. miksKopeerimisel vahemälutoimub viivitus, kuna põhimälu on vahemälust üldsemärksa kasutatakseaeglasem.
