|
'''Näppepillid''' (saksa keeles ''Zupfinstrumente'') ehk '''näppekeelpillid''' (inglise keeles ''plucked string instruments''), ka '''näpitspillid'''<ref>Mätlik, Heiki 1991: "Klassikaline kitarrimäng", Tallinn "Eesti Raamat". 4</ref> on [[keelpill]]id, mida mängitakse sõrmedega või elastse plaadikese ([[plektron]]iga) näppides. Juba väga vanal ajal oli mitmetel rahvastel olemas harfi- ja kandlelaadseid instrumente. [[Vana-Kreeka]]st tuntud pill oli [[lüüra]], mille saatel esinesid [[poeet|poeedid]]. Algselt oli lüüra valmistatud kilpkonna kilbist ja kõveratest antiloobisarvedest ning tal oli 7 keelt. <br>
[[Harf]]il on meeldiv ja õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik [[c (muusika)|c]]-keeled on värvilt punased, [[f (muusika)|f]]-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi [[diapasoon]] on peaaegu sama suur kui klaveril. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehhanism. Igale [[oktaav]]i seitsmest helist (keelest) vastab üks pedaal. Pedaalile vajutades kõrgeneb sellele vastav heli kõikides oktaavides. Nii on võimalik kõrgendada kõiki helisid [[pooltoon|pool-]] või [[tervetoon]]i võrra.<br>
Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pilli lookleva ülaosa, kaela küljes asuvad häälestusvirblid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toestamiseks, selle sees asub pedaale ja kettaid ühendav mehanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, paremaga kõrgemaid keeli ning heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesadega. <br>
[[Lauto]] on samuti väga vana pill, mis jõudis Euroopasse araabia kultuurist. [[renessanss|Renessansiajastul]] (15.-[[17. sajand]]il) oli lauto üks enamkasutatavaid instrumente, [[18. sajand]]il hakkas huvi selle pilli vastu raugema ning [[19. sajand]]ist alates on seda mängitud küllaltki harva. Lautol on mitmeid erikujusid, erinevused on suuruses ja keelte arvus. Instrumendi [[sõrmlaud]] ehk krihvlaud on jaotatud [[krihv]]ideks, millel vasaku käega fikseeritakse [[helikõrgus]]. Lautol on küllaltki lühike, iseloomuliku tahapoole pööratud häälestusosaga kael, topeltkeeled ning ümar mandlikujulise kaanega kõlakorpus.
[[Mandoliin]] on arenenud [[lauto]]st. Alates [[17. sajand]]ist sai see eriti populaarseks [[Itaalia]]s. Pilli kuju ja topeltkeeled pärinevad lautolt. Sõrmlaud on samuti jaotatud krihvideks. Mandoliine on nagu lautosidki mitmes eri suuruses ja variandis. Enam levinud on nelja topeltkeele ja [[viiul]]i häälestusega pill, mille mängimisel tehakse väikese [[plektron]]iga kiireid näppimisliigutusi kahel samasse helikõrgusesse häälestatud keelel korraga.
[[Kitarr]] on samuti [[araabia]] päritolu. [[13. sajand]]il hakkas see levima [[Euroopa]]s ning suure populaarsuse saavutas pill [[Hispaania]]s. Paljudes maades kasutatakse kitarri [[rahvapill]]ina, kuid ka kutselised heliloojad on kitarrile muusikat kirjutanud. Kõige enam on levinud 6-keeleline kitarr häälestusega: E-A-d-g-h-e1. <br>
Nooti kirjutatakse kirarri[[partii (muusika)|partii]] aga [[oktaav]]i võrra kõrgemalt, kui ta tegelikult kõlab.<br>
Kitarri kasutatakse sageli [[akord]]ilise [[harmoonia (muusika)|harmoonia]] mängimiseks. [[Levimuusika]]s kohtame reeglina elektriliselt võimendatud pille – [[elektrikitarr]]e, millel võib [[helikõrgus]]e sujuvaks muutmiseks olla ka kangimehhanism. Elektrikitarril pole kõlakorpust tingimata vaja, piisab ka kõlalauast. Bassikitarr konstrueeriti Ameerika Ühendriikides [[1951]]. aastal. Selle 4 keelt häälestatakse nagu [[kontrabass]]il: E1-A1-D-G. Noodid kirjutatakse tegelikust kõlast [[oktaav]]i võrra kõrgemale.<br>
Kasutusel on ka 5 keelega [[basskitarr]]. Selline instrument võimaldab mängida veelgi madalamalt.<br>
[[Bandžo]] on Ameerikast pärit pill, mida kasutatakse [[kantrimuusika|kantri-]] ja [[džässmuusika]]s. Bandžol on ümmargune, alt lameda põhjaga kõlakast, mis on pealt kaetud trumminahaga. Viimane annab [[pillikeel]]te võnkumisel iseloomuliku plekise kõla. Bandžod on tavaliselt 4-8 keelega, [[sõrmlaud]] on nagu kitarrilgi jaotatud krihvideks.
==Kirjandus==
| 