Pääsküla jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
'''Pääsküla jõgi''' on [[Vääna jõgi|Vääna jõe]] parempoolne
Ta algab [[Männiku] (Saku)|] küla ja [[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]] vaheliselt kuivendatud [[soo]]alalt [[kraav]]ina ning suubub [[Alliku (Saue)|Alliku]] külas Vääna jõkke.
Suurimad sissevoolavad veekogud on Valdeku ja Tänassilma peakraavid. ▼
Jõe pikkus on 12 km ja [[jõgikond|jõgikonna]] pindala on 41 ruutkilomeetrit.
Valdava osa oma veest saab Pääsküla jõgi Pääsküla rabast, mille vahel ta lookleb roostunud lammialal. Keskjooksul on jõgi mitme kilomeetri ulatuses [[Tallinn]]a linna ja [[Saue vald|Saue valla]] piiriks läbides Laagri tihehoonestusega ala, mis on ka jõe üks suuremaid reostajaid. Teine suur reostaja on jõe ääres paiknev suletud [[Pääsküla prügila]] oma nõrgveega. Alamjooksul on jõgi suhteliselt sügavas orus, mida kohati ääristavad ka paekivipaljandid (nt endise [[Koru veski]] juures).▼
▲Suurimad [[sissevoolav veekogu|sissevoolavad veekogud]] on [[Valdeku peaktaav|Valdeku]] ja [[Tänassilma
Vanemad kaardid (sh Mellini 18. sajandi lõpul koostatud) näitavad, et Pääsküla jõgi sai alguse Vääna jõest. Seega moodustas kunagi Pääsküla kõvik hiiglasliku jõesaare. ▼
Valdava osa oma veest saab Pääsküla jõgi [[Pääsküla raba]]st, mille vahel ta lookleb roostunud [[lamm]]ialal.
▲
[[Alamjooks]]ul on jõgi suhteliselt sügavas [[jõeorg|orus]], mida kohati ääristavad ka [[paekivipaljand]]id (näiteks endise [[Koru veski]] juures).
▲Vanemad [[kaart|kaardid]] (
Nõukogude aja teisel poolel oli Pääsküla jõgi tugevalt reostunud, mille tagajärjel hävis valadav osa kalastikust. Nüüdseks on olukord paranenud sesoes Laagri kanalisatsiooni arenguga, põllumajandusliku koormuse vähenemisega ning Pääsküla prügila sulgemisega (kuigi vähesed prügila nõrgveed võivad teataval määral reostada veel mitukümmend aastat).
| |||