Redaktsioon: 17. juuli 2005, kell 22:24 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. juuli 2005, kell 23:20 redigeeri eemalda Boy (arutelu \| kaastöö) 5692 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} '''Pääsküla jõgi''' on [[Vääna jõgi\|Vääna jõe]] parempoolne lisajõgi. Algab [[Männiku]] küla ja [[Tänassilma]] vajeliselt kuivendatud sooalalt kraavina ning suubub [[Alliku]] külas Vääna jõkke. Pikkus 12 km ja jõgikond 41 ~~ruurkilomeetrit~~ruutkilomeetrit. Suurimad sissevoolavad veekogud on Valdeku ja Tänassilma peakraavid. Valdava osa oma veest saab Pääsküla jõgi Pääsküla rabast, mille vahel ~~talooklev~~ta lookleb roostunud lammialal. Keskjooksul on ~~Pääsküla~~ jõgi mitme kilomeetri ulatuses ~~Tallinna~~[[Tallinn]]a linna ja [[Saue vald\|Saue valla]] piiriks läbides Laagri tihehoonestusega ala, mis on ka jõe üks suuremaid reostajaid. Teine suur reostaja on jõe ääres paiknev suletud [[Pääsküla prügila]] ~~ona~~oma nõrgveega. Alamjooksul on jõgi suhteliselt ~~rügavas~~sügavas orus, mida kohati ääristavad ka paekivipaljandid (nt endise [[Koru veski]] juures). Vanemad kaardid (sh Mellini 18. ~~saj~~sajandi ~~lõpilkoostatud~~lõpul koostatud) näitavad, et Pääsküla jõgi sai alguse Vääna jõest. Seega moodustas kunagi Pääsküla kõvik hiiglasliku jõesaare. Nõukogude aja teisel poolel oli Pääsküla jõgi tugevalt reostunud, mille tagajärjel hävis valadav osa kalastikust. Nüüdseks on olukord paranenud sesoes Laagri kanalisatsiooni arenguga, põllumajandusliku koormuse vähenemisega ning Pääsküla prügila sulgemisega (kuigi vähesed prügila nõrgveed võivad teataval määral reostada veel mitukümmend aastat). Huviväärseim objekt jõe ääres on vana Tallinn - Pärnu maantee kivisild (ehitatud [[1860]]. aasta paiku, arhitektuurimälestis). [[Kategooria:Eesti jõed]]

Pääsküla jõgi: erinevus redaktsioonide vahel