Erinevus lehekülje "Osoon" redaktsioonide vahel

Lisatud 61 baiti ,  13 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: ur:اوزون)
'''Osoon''' ehk '''trihapnik''' ('''O<sub>3</sub>''') on [[hapnik]]u [[allotroopia|allotroopne]] vorm, mille [[molekul]] koosneb kolmest [[hapnik]]u [[aatom]]ist.
 
[[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] on osoon sininesinakas [[gaas]]. Ta [[valguse neeldumine|neelab]] punast [[valgus]]t; samuti neelab ta [[ultraviolettkiirgus]]t. Ultraviolettkiirgust neelab osoon reaktsioonil
O<sub>3</sub> + hγ= O<sub>2</sub> + O, mis on [[pöörduv reaktsioon|pöörduv]], kuid O [[keemiline reaktsioon|reageerides]] [[dihapnik]]uga eraldub [[energia]] [[soojus]]ena, mitte valgusena.
 
Osoon on [[termodünaamiline ebastabiilsus|termodünaamiliselt ebastabiilne]]. Reaktsioonil
2O<sub>3</sub>=3O<sub>2</sub> eraldub soojust, kuid madalal [[temperatuur]]il pole see reaktsioon kõrge energiabarjääri tõttu kiire. Vastupidine reaktsioon leiab aset kaudsel teel: kui dihapniku molekul lõhustatakse ultraviolettkiirguse, [[elektrilahendus]]e või muu mõjul, tekib osoon hapniku aatomite reageerides alles jäänud dihapniku molekulidega. Sel viisil tekib osoon nii [[stratosfäär]]is, [[välk|välgu]] mõjul kui ka tehislikes [[osoonigeneraator]]ites (mis põhinevad [[elektrivool]]u toimel hapnikule või [[õhk|õhule]]). See reaktsioon ei saa minna lõpuni, sest nii ultraviolettkiirgus kui [[elekter]] lõhustavad ka tekkivat osooni, muutes seda tagasi dihapnikuks.
 
Osoon [[keemistemperatuur|kondenseerub temperatuuril]] –112&deg;[[Celsiuse skaala|C]] siniseks vedelikuks. Et dihapnik kondenseerub alles temperatuuril –183&deg;C, saab niivedeldamisega eraldada puhast osooni, mis [[sulamistemperatuur|külmub temperatuuril]] –192 Celsiuse kraadi. Ent see on ohtlik: et osooni lagunemine on [[eksotermiline reaktsioon|eksotermiline]], võib see kulgeda [[plahvatus]]ega.
 
Osoon on [[keemiline aktiivsus|keemiliselt aktiivne]] aine ja [[oksüdatsioon|oksüdeerib]] paljusid [[keemiline aine|aineid]]. Ta kahjustab elus[[organism]]e, mõjudes [[söövitus|söövitavalt]] ja [[ärritus|ärritavalt]]. Väikesed osooni kogused võivad [[inimene|inimestele]] soodsalt mõjuda, sest osoonitema kahjulik mõju [[mikroorganism]]idele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele.
Osooni võimel neelata ultraviolettkiirgust põhineb atmosfääri ülakihtides asuva osooni kaitsev toime [[päike]]selt lähtuva UV-kiirguse vastu.
 
5525

muudatust