Looduskaitse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim
par
7. rida:
Looduskaitsepiiride hägustumise ja mitmepalgelisuse tõttu on sageli eraldi määratletud nõndanimetatud '''klassikaline looduskaitse''', mis keskendus üldjuhul regionaalsete loodusobjektide kaitsele (nt loodusharuldused, liigid ja maastikud) kaitsealade abil ([[looduskaitseala]]d, [[maastikukaitseala]]d jms).
 
== Eesti Looduskaitselooduskaitse ==
 
=== Enne II maailmasõda ===
 
Eesti esimeneesimeseks looduskaitsealalooduskaitsealaks olivõib nimetada [[Artur Toom]]i eestvõttel [[1910]]. aastaaastal asutatud [[Vaika linnukaitseala]].
 
Esimesed liigid võeti Eestis Looduskaitselooduskaitse seaduse alusel kaitse alla [[12. mai]]l [[1936]]. aastal. Nimekirja kuulus 24 taimeliiki. Kaitsealuste liikide kogumine, hävitamine ja meelega kahjustamine kogu riigis oli keelatud, olenemata maa omandivormist. 4. novembril samal aastal lisati nimestikku veel [[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'') ja [[talvik]] (''Chimphila umbellata''), mille puhul oli keelatud nende taimede müük ja nendega kauplemine. Samuti võeti kaitse alla ka mõningad kaitstavate liikide esinduslikumad kasvukohad., Näiteksnäiteks "[[Jugapuu]] [[kaitseala]] [[Hiiumaa]]l".
 
Kuigi loomaliike ei olnudoldud eraldi kaitse alla võetud, oli enamikul kaitsealadest keelatud lindude hirmutamine ja jahipidamine. [[1939]]. aastal loodi rida [[linnukaitseala]]sid ([[Sinijärve]], [[Merimetsa]], [[Muuga-Uudeküla]], [[Tagaranna]] heinamaa jpt).
 
=== Nõukogude aeg ===
 
Nõukogude ajal järgiti valdavalt varem kaitse alla võetud loodusobjektide puhul seni kehtestatud nõudeid. Esimeseks looduskaitset puudutavaks õigusaktiks oli 7. juunil [[1957]]. aastal vastuvõetud [[seadus]] "Eesti NSV looduse kaitsest". Sellega moodustati Looduskaitse Valitsus, mis kinnitas 1958. aasta 24. detsembril kaitsealuste liikide loetelu. Sellesse kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomaliiki , -perekonda ja -seltsi. Kaitstavate taimede puhult eristati kaht nimekirja:
#dekoratiivsed taimeliigid ja taimeliigid — oli keelatud nende müük ja kogumine müügi otstarbel
24. rida ⟶ 22. rida:
 
=== Tänapäev ===
[[1. juuni]]l [[1994]]. aastal võeti vastu [[Kaitstavatekaitstavate loodusobjektide seadus]] (KLOS). Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi kolme kategooriasse:
 
[[1. juuni]]l [[1994]]. aastal võeti vastu [[Kaitstavate loodusobjektide seadus]] (KLOS). Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi kolme kategooriasse:
#kõige rangema kaitsega I kategooriasse kuulusid 22 taimeliiki ning 10 loomaliiki
#15. detsembril 1994. aastal võeti vastu II kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri
#III kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri kinnitati 30. märtsil 1995. aastal
 
Eelpool toodud nimekirjad kehtisid mõningate muudatustega kuni [[2004]]. aasta [[10. mai]]ni, mil hakkas kehtima [[Looduskaitseseadus]]. Sellega seoses muutusid ka kaitstavate liikide nimekirjad. Uue elustikurühmana on nüüdvõeti kaitse allalla [[samblikud.]]; Samassamas lühenes kaitstavate linnuliikide loetelu. Uue seaduse aluseljärgi suurenespandi suur rõhk lisaks isendipõhise kaitse korraldamisekorraldamisele kõrvalka ohustatud liikide püsielupaikade säilitamise nõuesäilitamisele.
 
2006. aasta seisuga on Eestis kokku 326 I ja II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki, kellele tuleb tagada kas täielik või osaline kaitse, sest tegemist on haruldaste, hävimisohus või ohustatud liikidega.