Karl Allikas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[1942]]. aastal määrati Allikas formeeritava 7. laskurdiviisi staabiülemaks. Aasta hiljem sai Allikust sama diviisi ülem; aastal [[1944]] ülendati ta [[kindralmajor]]iks.
Allikas juhatas oma diviisi [[1945]]. aastani; aastatel [[1946]]–[[1947]] õppis ta [[Moskva]]s Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias ja saadeti Eestisse tagasi. Aastatel 1947–[[1951]] juhatas ta 22. üksikut Eesti kaardiväe-laskurbrigaadi ja seejärel [[1956]]. aastani eelnimetatu järeltulijat 118. kaardiväe laskurdiviisi. Seejärel oli Allikas kuni [[1961]]. aastani mingi salapärase seni nimetamata väekoondise komandöri asetäitja.{{lisa viide}} 1951–1961 oli [[EKP Keskkomitee]] liige. Seejärel pidas temagi pensionipõlve ja kirjutas koos kaasteenija [[Harri Lessel]]iga oma sõjaaegsest diviisist raamatu "Meie seitsmes", mis ilmus [[1974]]. aastal. Oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik (1951–1963).
[[1931]]. aastast oli ta [[NLKP]] liige.
| |||