Karl Allikas: erinevus redaktsioonide vahel

'''Karl Allikas''' ([[8. veebruar]] [[1905]] -– [[20. märts]] [[1976]] [[Tallinn]]) oli eesti sõjaväelane.

[[1942]]. aastal määrati Allikas formeeritava 7. laskurdiviisi staabiülemaks. Aasta hiljem sai Allikust sama diviisi ülem; ja veel aasta hiljem -aastal [[1944 -]] ülendati ta [[kindralmajor]]iks.

Allikas juhatas oma diviisi [[1945]]. aastani; õppisaastatel [[1946-47]]–[[1947]] õppis ta Moskvas[[Moskva]]s Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias ja saadeti Eestisse tagasi. SiinAastatel 1947–[[1951]] juhatas ta 1947-51 22. üksikut Eesti kaardiväe-laskurbrigaadi ja seejärel [[1956]]. aastani eelnimetatu järeltulijat 118. kaardiväe laskurdiviisi. Järgnevalt,Seejärel oli Allikas kuni [[1961]]. aastani, oli Allikas mingi salapärase seni- nimetamata väekoondise komandöri asetäitja. Seejärel pidas temagi pensionipõlve ja kirjutas koos kaasteenija [[Harri LesseligaLessel]]iga oma sõjaaegsest diviisist raamatu "Meie seitsmes", mis ilmus [[1974]]. aastal.