Erinevus lehekülje "Ol Doinyo Lengai" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
'''Oldoinyo Lengai''' on [[vulkaankihtvulkaan]] [[Tansaania]] põhjaosas.
 
Oldoinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. [[Geoloogia|Geoloogiliseks]] kurioosumiks teeb selle vulkaani [[laava]], mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne [[vedelik]], siis Oldoinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava [[Silikaadid (mineraalid)|silikaatseid]] mineraale, nagu [[kvarts]], [[päevakivi]], [[pürokseen]], [[oliviin]], [[biotiit]] jne, kuid Oldoinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse [[Karbonatiit|karbonatiidiks]], Oldoinyo Lengai oma [[naatrium]]irikkuse tõttu [[Natrokarbonatiit|natrokarbonatiidiks]]. [[Hapnik|Õhuhapniku]]Vulkaani javanus [[niiskus]]egaon kokkuumbes puutudes370 000 aastat. Vulkaani [[Porsumine|porsubgeograafilised koordinaadid]] tardunudon laavavool2°45' kiiresti,S muutudesja kõigepealt35°54' halliksE, javulkaan seejäreljääb [[Ngorongoro looduskaitseala]] valgekspiiresse.
 
[[Hapnik|Õhuhapniku]] ja [[niiskus]]ega kokku puutudes [[Porsumine|porsub]] tardunud laavavool kiiresti, muutudes kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, samuti on karbonatiitne laava väga vedel.
[[Karbonaadid (mineraalid)|Karbonaadid]] on [[mineraal]]id, mis valdavalt [[Settimine|settivad]] [[Merevesi|mereveest]]. Neist on moodustunud [[karbonaatkivim]]id, näiteks [[lubjakivi]]. Siiski on maailmas üle 300 karbonatiidi leiukoha, mis tähendab, et sedasorti laava ei ole lihtsalt looduse ühekordne kapriis, vaid vajab tõsist teaduslikku lähenemist.
 
[[Karbonaadid (mineraalid)|Karbonaadid]] on [[mineraal]]id, mis valdavalt [[Settimine|settivad]] [[Merevesi|mereveest]]. Neist on moodustunud [[karbonaatkivim]]id, näiteks [[lubjakivi]]. SiiskiVõiks eeldada, et karbonatiit on maailmasmoodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest [[magma]]st. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana [[kontinentaalne maakoor]] on hakanud [[Riftistuma|riftistuma]], mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad [[füüsika]]lised ja [[Keemia|keemilised]] tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha, mis tähendab, et sedasorti laava ei ole lihtsalt looduse ühekordne kapriis, vaid vajab tõsist teaduslikku lähenemist.
 
==Vaata ka==
15 887

muudatust