Tavaliselt tekib alfakiirgus [[alfalagunemine|alfalagunemisel]] (näiteks [[uraan]]i lagunemine [[toorium]]iks), kuid ta võib tekkida ka kergete tuumadeaatomituumade (näiteks [[vesinik]]-2 ja [[liitium]]-6) ühinemisel, ehk [[tuumasüntees]]il.
Alfakiirguse [[läbimisvõime]] on kõigist ioniseeriva kiirguse tüüpidesttüüpide seas kõige väiksem. KunaEt alfaosakese [[mass]] ja [[elektrilaeng]] on suhteliselt suured ning kiirus suhteliselt väike võrreldes teiste ioniseerivate kiirguste osakestega, siis on tõenäosus suur, et läbi [[aine (füüsika)|aine]] liikuv alfaosake põrkub mõne [[aatom]]i vastu ja ioniseerib selle. Alfaosake võib [[neeldumine|neelduda]] pihtasaanud aatomi [[aatomituum|tuumas]] või [[hajumine|hajuda]] aatomi [[elektronkate|elektronkattelt]]. Mõlemal juhul annab alfaosake osa kõivõi kogu oma kineetilise energia aatomile, mis läheb [[ergastatud seisund|ergastatud seisundisse]]. Sinakas helendus, mis tekib alfakiirguse allika ümber, on tekitatud ioniseeritud aatomite poolt, mis lähevad ergastatud olekust tagasi põhiolekusse.
