Rüütlimõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Rüütlimõis''' oli algselt [[Rüütel|rüütlile]] kuulunud [[läänimõis]].
==Rüüdlimõis Vene Keisririigis== Alates [[1783]]. aastast oli rüütlimõis [[eramõis]] (''Privatgut''), mida tohtis omada ainult kohalikku [[rüütelkond]]a immatrikuleeritud aadliseisuses isik (mitteaadlik sai õiguse rüütlimõisa osta [[Kuramaa]]l ja Liivimaal [[1866]]. aastal, Eestimaal [[1869]]). Rüütlimõisade omanikud olid kuni [[1917]]. aastani [[Baltimaad]]es seisuliku omavalitsuskorralduse aluseks. Rüütlimõisaks (''Rittergut'') loeti [[mõis]]a, mille suurus [[Eestimaa]]l oli 450 [[tiin]]u, sellest 150 tiinu [[põllumaa]]d ning lisaks [[Heinamaa|heina–]] ja [[karjamaa]], [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad, [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]]l 162 tiinu ja 54 tiinu põllumaad.
17. rida ⟶ 20. rida:
Rüütlimõisad kaotati Venemaal [[Maadekreet|maadekreediga]] [[9. november|9. novembril]] [[1917]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[1918]] Saksa okupatsioonivõimud ennistasid Baltimaades mõisnike õigused. Mõisad riigistati [[Eesti]]s [[maaseadus]]ega [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1919]] ja [[Läti]]s [[1920]]. aastal.
==Rüütlimõis Saksamaal==
Saksamaal eksisteerisid rüütlimõisad [[1945]]. aastani.
| |||