Alfalagunemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Bix (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Bix (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
9. rida:
 
==Alfakiirgus==
'''Alfakiirgus''' on alfalagunemisel tekkiv [[alfaosake]]ste voog. Alfakiirgus on [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriv]] [[radioaktiivne kiirgus]], mille [[läbimisvõime]] on kõigist ioniseeriva kiirguse tüüpidest kõige väiksem. Alfalagunemisel eraldunud alfaosakese [[kineetiline energia]] on tüüpiliselt suurusjärgus 5 [[MeV]] (mis on umbes 0,13% alfaosakese koguenergiast) ja tema [[kiirus]] on tüüpiliselt umbes 15 000 [[km/h]].
 
Alfakiirguse väike läbimisvõime tuleneb tema suurest massist, tugevast elektrilaengust ja alfaosakeste väikesest kiirusest (võrreldes teiste kiirguste osakeste kiirusega). Tänu nendele omadustele on suur tõenäosus, et läbi aine liikuv alfaosake põrkub mõne aatomi vastu ning kas [[neeldumine|neeldub]] selle aatomi tuumas või [[hajumine|hajub]] [[elektronkate|elektronkattelt]] andes oma energia üle aatomile ning ioniseerides teda. Piisab juba paberilehest või mõnesentimeetrisest õhukihist, et praktiliselt kõik alfaosakesed põrkuks mõne paberi või õhu aatomiga.
Tulenevalt alfaosakeste suhteliselt suurest [[mass]]ist, tugevast elektrilaengust (2[[elementaarlaeng|e]]) ja väikesest kiirusest toimub alfaosakese [[põrkumine]] mõne aatomiga väga suure [[tõenäosus]]ega. Põrkumise tulemusena ioniseerib alfaosake aatomi, millega ta kokku põrkas, ja annab talle üle osa oma kineetilisest energiast. Tulenevalt sellise kokkupõrke suurest tõenäosusest kaotab alfakiirgus oma jõu juba paberilehe või paari sentimeetri paksuse õhukihi läbimisel.
 
Väline alfakiirgus inimesele ohtlik ei ole, sest isegi [[nahk|naha]] [[surnud rakk]]udest koosnev väliskiht pidurdab alfakiirguse efektiivselt. Küll aga võib alfakiirgus olla ohtlik, kui see toimub inimese sees (kui kehasse on sattunud alfalagunev keemiline element).