Prooton: erinevus redaktsioonide vahel

'''Prooton''' on [[elementaarosake]], mis koosneb [[kvark]]idest ([[hadron]]). Seega ei ole prooton mitte [[fundamentaalosake]], vaid ta on [[liitosake]]. Prooton on positiivse [[elektrilaeng]]uga (1[[elementaarlaeng|e]] ehk 1,602 × 10⁻¹⁹ [[kulon|C]])) [[barüon]] ([[barüonlaeng]]uga 1). Prooton on [[fermion]] [[spinn]]iga 1/2.

Prootonid ja [[neutron]]id (ühise nimetajaga [[nukleonid]]) moodustavad koos [[aatomituum]]a. Prootonite arv aatomituumas määrab ära [[keemiline element|keemilise elemendi]]. Sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga [[aatom]]id on teineteiseüksteise [[isotoop|isotoobid]].

Kergeima keemilise elemendi -– [[vesinik]]u -– tuum on üksik prooton (selles tuumas ei ole neutroneid). Keemias mõistetakse prootonit kui vesiniku positiivset [[ioon]]i, mida tähistatakse H⁺.

Prooton saab muutuda [[neutron]]iks läbi [[elektronhaare|elektronhaarde]] teel, millesmille puhul raskemaks osakeseks muutumiseks vajalik lisaenergia saadakse elektronilt.

Tuuma sees võib prooton muutuda neutroniks ka läbi [[beetalagunemine|beetalagunemise]] teel, mis toimub tänu [[nõrk vastastikmõju|nõrgale vastastikmõjule]]. Selline protsess saab toimuda ainult seetõttu, et prooton saab lagunemiseks vajaliku lisaenerigalisaenergia tänu tuuma [[seoseenergia]] vähenemisele.