Graviton: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
iw |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Graviton''' on (hüpoteetiline) [[elementaarosake]], mis [[vaheosake|vahendab]] [[
==Gravitoni olemasolu vajadus==
Tänapäeval üldtunnustatud [[standardmudel]] suudab kirjeldada kolme [[fundamentaalne jõud|fundamentaalse jõu]] olemust [[kvantvälja]] teooria abil. Gravitatsiooni kirjeldab aga A. [[Einstein]]i [[üldrelatiivsusteooria]], mis ei ole kvantvälja teooria. Kvantvälja teooria ja üldrelatiivsusteooria võrrandite kokkusobitamine annab aga väga vale tulemuse. Seda eelkõige äärmuslikes tingimustes, kus [[energia]]tasemed on võrreldavad [[Plancki skaala]]ga (näiteks [[must auk|mustad augud]]). Seega puudub meil ühine teooria, mis suudaks korraga kirjeldada kõiki vastasmõjusid.
Graviton on osake, mis on vajalik [[kvantgravitatsioon]]i teooria loomiseks. Kui ta eksisteerib, siis peab tema seisumass olema 0 ([[gravitatsioon]]i ulatus ei ole piiratud) ning tal on [[spinn]] 2 (graviton on [[boson]]).
Kvantgravitatsiooni teooria on takerdunud probleemidesse, mis on seotud lõpmata suurte energiate ja tihedustega. Sellise juhul tekivad lõpmata suured [[kvant|kvandid]], ehk kvantgravitatsioon ei ole normaliseeritav. Mitu erinevat füüsikateooriat püüavad erinevate seletustega kvantgravitatsiooni normaliseerida. Neid kõige tuntum on [[stringiteooria]], mille kohaselt ei ole osakesed geomeetrilises mõttes mitte punktid, vaid jooned (stringid).
==Raskused gravitoni avastamisel==
Katseliselt senini gravitone avastatud pole. Põhjuseks on [[gravitatsiooni]] väga väike jõud võrreldes teiste [[fundamentaalne jõud|fundamentaalsete jõududega]]. Näiteks kui ehitada [[Jupiter]]i suurune 100% täpsusega gravitonide [[detektor]] ning paigutada ta [[neutrontäht|neutrontähe]] orbiidile, siis registreeriks see ühe gravitoni 10 aasta jooksul. Kusjuures seda sündmust oleks praktiliselt võimatu eristada [[neutriinod]]e [[taustkiirgus]]est.
==Gravitatsioonilained==
Gravitone otsitakse tänapäeval kaudsete meetoditega püüdes registreerida [[gravitatsioonilaine]]id, mis peaks olema gravitonide [[koherentne olek]]. Kuigi seal puudub võimalus jälgida üksiku gravitoni käitumist, võib gravitatsioonilainete jälgimine anda meile vihjeid gravitonide füüsikaliste omaduste kohta. Näiteks kui gravitatsioonilained levivad aeglasemalt kui [[valguse kiirus]], siis peab gravitonil olema [[seisumass]]
[[Kategooria:Elementaarosakesed]]
| |||