Redaktsioon: 13. august 2008, kell 10:16 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. august 2008, kell 10:22 redigeeri eemalda Bix (arutelu \| kaastöö) 417 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Vaheosakesed''' (ka '''vahebosonid''' ing. keeles ''gauge bosons'') on [[fundamentaalne jõud\|fundamentaalse jõu]] vahendajad. Kõik teadaolevad ~~vahendajaosakesed~~vaheosakesed on [[fundamentaalosake\|fundamentaalsed]] (teadaoleva alamstruktuurita) [[bosonid]] (nende [[spinn]] on täisarvuline). ~~Vahendajaosakesed~~Vaheosakesed vahendavad [[vastastikmõju]] [[fermion]]ide (poolearvulise spinniga osakeste) vahel. Selleks, et kaks fermioni oleks omavahel vastasmõjus, peab üks fermion [[kiirgamine\|kiirgama]] vaheosakese (enamasti [[virtuaalne osake\|virtuaalse]]) ja teine fermion selle [[neelamine\|neelama]]. ==Vaheosakeste loetelu== * [[Footon]] vahendab [[elektromagnetiline vastastikmõju\|elektromagnetilist vastasmõju]]. Tema [[seisumass]] on 0 ning ta ise ei kanna vahendatavat [[elektrilaeng]]ut. * [[W-boson]] ja [[Z-boson]] vahendavad [[nõrk vastastikmõju\|nõrka vastasmõju]]. Nad omavad seisumassi (on sada korda [[prooton]]ist raskemad) ning seetõttu on nende vahendatav vastasmõju piiratud (10<sup>–18</sup> meetrit, mis on umbes 1000 korda väiksem kui aatomituuma läbimõõt). * [[Gluuon]] vahendab [[Tugev vastastikmõju\|tugevat vastasmõju]]. Tema seisumass on 0, kuid erinevalt teistest ~~vahendajaosakestest~~vaheosakestest kannab gluuon [[värvilaeng]]ut (koos antivärvilaenguga) ja osaleb ka ise aktiivselt vahendatavas vastastikmõjus. Nagu [[kvark\|kvargid]], ei saa ka gluuonid eksisteerida üksikuna omaette. * [[Graviton]] peaks vahendama [[gravitatsioon]]i. Seda osakest ei ole veel avastatud. :{\| class="wikitable" \|- \|align=center \| '''Nimi''' \|align=center \| '''Sümbol''' \|align="center" \| '''[[Elektrilaeng\|Laeng]] ([[elementaarlaeng\|e]])''' \|'''[[Spinn]]''' \|align=center \| '''[[seisumass\|Mass]] (G[[Elektronvolt\|eV]]/[[valguse kiirus\|c]]<sup>2</sup>)''' \|align=center \| '''[[Fundamentaalne jõud\|Vahendatav jõud]]''' \|- \|[[Footon]] \|γ \|0 \|1 \|0 \|[[Elektromagnetiline vastasmõju\|Elektromagnetism]] \|- \|[[W-boson]] \|W<sup>±</sup> \| ±1 \|1 \|80,4 \|[[Nõrk vastasmõju]] \|- \|[[Z-boson]] \|Z<sup>0</sup> \|0 \|1 \|91,2 \|[[Nõrk vastasmõju]] \|- \|[[Gluuon]] \|g \|0 \|1 \|0 \|[[Tugev vastasmõju]] \|} ==Virtuaalsed ja reaalsed vaheosakesed== Vaheosakesed võivad olla [[virtuaalne osake\|virtuaalsed]] või reaalsed. Virtuaalsed vaheosakesed eksisteerivad väga piiratud aja jooksul väga väikeses ruumiosas [[määramatuse printsiip\|määramatuse printsiibi]] tõttu. Tavaliselt vahendavad virtuaalosakesed vastasmõjusid seal, kus reaalsed osakesed seda mõne [[jäävusseadused\|jäävusseaduse]] tõttu teha ei saaks. Näiteks [[aatomituum]]a ja tema [[elektronkate\|elektronkatte]] vahelist [[elektromagnetiline vastasmõju\|elektromagnetilist vastasmõju]] vahendavad virtuaalsed footonid. Peab märkima, et valdav enamus vaheosakesi on virtuaalsed. Reaalsed ~~vahendajaosakesed~~vaheosakesed vahendavad vastasmõju vastavalt kõigile jäävusseadustele ja nende mõju ei ole piiratud ajas ega ruumis (kui seda mõju ei piira mõni muu tegur, näiteks ~~vahendajaosakese~~vaheosakese seisumass (W- ja Z-boson) või allumine tugevale vastasmõjule (gluuon)). Näiteks [[elektron]]i [[ergastamine]] [[aatom]]i [[valentselektronkiht\|valentselektronkihis]] toimub täiesti reaalse footoni [[neeldumine\|neeldumise]] tulemusena. [[Kategooria:Elementaarosakesed]]

Vaheosakesed: erinevus redaktsioonide vahel