Redaktsioon: 13. august 2008, kell 10:10 redigeeri Bix (arutelu \| kaastöö) 417 muudatust P Lehekülg "Vahendajaosakesed" teisaldatud pealkirja "Vaheosakesed" alla ümbersuunamisega: Täpsustatud eestikeelset nimekuju ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. august 2008, kell 10:16 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 083 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''~~Vahendajaosakesed''' ehk '''vaheosakesed~~Vaheosakesed''' on [[fundamentaalne jõud\|fundamentaalse jõu]] vahendajad. Kõik teadaolevad vahendajaosakesed on [[fundamentaalosake\|fundamentaalsed]] (teadaoleva alamstruktuurita) [[bosonid]] (nende [[spinn]] on täisarvuline). Vahendajaosakesed vahendavad [[vastastikmõju]] [[fermion]]ide (poolearvulise spinniga osakeste) vahel. Selleks, et kaks fermioni oleks omavahel vastasmõjus, peab üks fermion [[kiirgamine\|kiirgama]] vaheosakese (enamasti [[virtuaalne osake\|virtuaalse]]) ja teine fermion selle [[neelamine\|neelama]]. ==~~Vahendajaosakeste~~Vaheosakeste loetelu== * [[Footon]] vahendab [[elektromagnetiline vastastikmõju\|elektromagnetilist vastasmõju]]. Tema [[seisumass]] on 0 ning ta ise ei kanna vahendatavat [[elektrilaeng]]ut. * [[W-boson]] ja [[Z-boson]] vahendavad [[nõrk vastastikmõju\|nõrka vastasmõju]]. Nad omavad seisumassi (on sada korda [[prooton]]ist raskemad) ning seetõttu on nende vahendatav vastasmõju piiratud (10<sup>–18</sup> meetrit, mis on umbes 1000 korda väiksem kui aatomituuma läbimõõt). 7. rida: * [[Graviton]] peaks vahendama [[gravitatsioon]]i. Seda osakest ei ole veel avastatud. ==Virtuaalsed ja reaalsed ~~vahendajaosakesed~~vaheosakesed== ~~Vahendajaosakesed~~Vaheosakesed võivad olla [[virtuaalne osake\|virtuaalsed]] või reaalsed. Virtuaalsed ~~vahendajaosakesed~~vaheosakesed eksisteerivad väga piiratud aja jooksul väga väikeses ruumiosas [[määramatuse printsiip\|määramatuse printsiibi]] tõttu. Tavaliselt vahendavad virtuaalosakesed vastasmõjusid seal, kus reaalsed osakesed seda mõne [[jäävusseadused\|jäävusseaduse]] tõttu teha ei saaks. Näiteks [[aatomituum]]a ja tema [[elektronkate\|elektronkatte]] vahelist [[elektromagnetiline vastasmõju\|elektromagnetilist vastasmõju]] vahendavad virtuaalsed footonid. Reaalsed vahendajaosakesed vahendavad vastasmõju vastavalt kõigile jäävusseadustele ja nende mõju ei ole piiratud ajas ega ruumis (kui seda mõju ei piira mõni muu tegur, näiteks vahendajaosakese seisumass). Näiteks [[elektron]]i [[ergastamine]] [[aatom]]i [[valentselektronkiht\|valentselektronkihis]] toimub täiesti reaalse footoni [[neeldumine\|neeldumise]] tulemusena.

Vaheosakesed: erinevus redaktsioonide vahel