Meriküla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida:
| maakond = Ida-Viru
}}
'''Meriküla''' (ka '''Mereküla
Maakonnakeskuset [[Jõhvi]]st on Merikülla 37 kilomeetrit, Vaivara vallakeskusest [[Sinimäe]]lt 8 km. Küla maad asuvad kahel pool Hiiemetsa-Narva-Jõesuu maanteed, elamud ainult lõuna pool maanteed.
Meriküla piirneb põhjas merega, idas [[Narva-Jõesuu]]ga, kagus [[Puhkova]]ga, lõunas [[Laagna]] ja [[Udria]]ga läänes Udria külaga. Meriküla läbib [[Põhja-Eesti pank]], mis keerab Meriküla kohal sisemaale. Meriküla pangalt voolab alla [[Laagna oja]].
23. rida ⟶ 24. rida:
==Ajalugu==
Meriküla (vahel ka Mereküla, ''Merrenküll'') küla asutati
[[1726]]. aasta [[adrarevisjon]]i andmetel elas Merikülas 15 peret.
32. rida ⟶ 33. rida:
[[Narva]] [[raehärra]] [[Wiljam R. Gendt]] ehitas 1863. aastal Merikülla luteriusu kabeli, mida kutsuti Metsakabeliks (''Waldkapelle''). Kabelis oli 150 istekohta ja jumalateenistusi peeti ainult suvel. {{kas|Wiljam Gent}} oli ka Meriküla suvituskoha aktiivne propageerija.
Tema algatusel ilmus teatmikesse uus paik Meriküla supluskoht (''Bad Merrekküll'')). 1863. aastat võib lugeda Meriküla kui suvituskoha algusaastaks. 1877. aastal püstitati Gendt'ile kabeli juurde ausammas Meriküla, kui kuurorti asutajale.
38. rida ⟶ 40. rida:
19. sajandi lõpuks oli Meriküla juba tuntud suvituskoht. Valminud olid [[kuurhoone]], [[pansionaat]], avatud oli [[telegraaf]], [[postkontor]], suviti töötasid [[apteek]] ja [[vesiravila]]. Kuurordis oli üle 90 suvila. Vesiravila arstina sai tuntuks [[kindral]] [[doktor]] [[Anton Riilman]], kes ka ise suviti siin elas ja praktiseeris.
Merikülas on puhkanud ja siin loometööd teinud paljud vene aristokraadid ja loomeinimesed: [[Anna Pavlova]], [[Ivan Šiškin]], kes tõi siia puhkama ja maalima ka oma õppilased ja tulevased kunstnikud [[A. Borissov]]i, [[Nikolai Himona]] ja [[P. Wagner]]i. Sellest ajajärgust pärinevad ka järgmised Šiškini maalid:
Meriküla on olnud puhkepaigaks ka eesti inimesele. Siin on puhanud ja tööd teinud [[Miina Härma]], [[Raimond Kull]], [[Artur Kapp]], [[Eugen Kapp]] ja paljud teised.
| |||