Loogiline võimalikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
täiendused ja täpsustused |
||
59. rida:
Jaotame kõik maailmastsenaariumid kaheks klassiks. Klassi ''A'' kuuluvad kõik need stsenaariumid, mis on füüsiliselt võimalikud, see tähendab need stsenaariumid, mille korral ei ole rikutud ükski tegelik loodusseadus. Klassi ''B'' kuuluvad füüsiliselt võimalikud stsenaariumid. Siis saab klassifitseerida propositsioonide klasse (mille kohta püstitatakse küsimus füüsilisest või loogilisest võimalikkusest).
1. Esimesse tüüpi kuulub ''A'' ja ''B'' [[ühend]] <i>A</i>∪<i>B</i>. Sellele vastab näiteks küsimus "Kas on võimalik, et
2. Teise tüüpi kuulub klass ''A''. Sellele vastab näiteks küsimus "Kas on võimalik, et
3. Kolmandasse tüüpi kuulub klass ''B''. Sellele vastab näiteks küsimus "Kas on võimalik, et maailmas kunagi juhtub miski, mis ei ole füüsiliselt võimalik?"
4. Neljandasse tüüpi kuulub ''A'' ja ''B'' [[lõige]] ([[ühisosa)]] <i>A</i> ∩<i>B</i>, mis on [[tühi klass]] <math>\emptyset</math>. Sellele vastab näiteks küsimus "Kas on võimalik, et kõik, mis maailmas iganes juhtub, on füüsiliselt võimalik [[ja]] maailmas juhtub kunagi miski, mis ei ole füüsiliselt võimalik?"
''Artikkel on pooleli''
| |||