Neutriinod: erinevus redaktsioonide vahel

* Elektronilaenguga (L_e) 1 on elektronneutriino ja -1–1 antielektronneutriino.

* Müüonilaenguga (L_μ) 1 on müüon-neutriino ja -1–1 antimüüonneutriino.

* Taulaenguga (L_τ) 1 on tau-neutriino ja -1–1 antitauneutriino.

Koos sama leptonlaengut kandva laetud osakesega moodustavad neutriinod [[leptonpaar]]i. See tähendab, et igat tüüpi leptoneid esineb nii elektriliselelektriliselt laetud, kui ka elektriliselt neutraalsel kujul.

Nagu kõigil teistel [[elementaarosake]]stel, on ka igal neutriinol oma [[antiosake]].

[[Standardmudel]] eeldab, et neutriinod on ilma massita osakesed ja liiguvad valguse kiirusega. Uurides päikeselt saabuvate neutriinode voogu, avastati seal "neutriinopuudujääk" -– erinevat tüüpi neutriinode arv ei vastanud eeldatavale statistilisele väärtusele. Seega ei ole neutriino [[leptonlaeng]]u liik jääv [[kvantarv]] ning neutriino liik võib muutuda. Seda protsessi nimetatakse '''neutriinovõnkumiseks'''.

Neutriinovõnkumine saab toimuda ainult siis, kui neutriinod liiguvad [[valguse kiirus]]est väiksema kiirusega, see tähedab omavad [[seisumass]]i. Teisest küljesküljest ei saa jälle neutriinode mass olla suur. Näiteks kui neutriinode keskmine mass oleks 50 [[elektronvolt]]i neutriino kohta, siis ei oleks saanud [[universum]] [[suur pauk|suure pauguga]] sündida, vaid oleks kohe vajunud kokku [[must auk|mustaks auguks]].

Ülaltoodud tabelis on näidatud elektriinodeneutriinode maksimaalsed võimalikud massid (mass, millest neutriino on kindlasti kergem). Praegu on vaid kindel, et neutriinol peaks mass olema, kuid selle täpne suurus on alles selgitamisel.

Läbiviidud eksperimendid on tuvastanud, et kõik neutriinod on (vea piirides) vasakukäelised (neutriino [[spinn]]i projektsioon tema liikumise ([[moment|momendi]]) suunale on negatiivne) ja antineutriinod paremakäelised (spinn on liikumise suunaga samasuunaline). Seega on rikutud sümmeetria -– puuduvad paremakäelised neutriinod (ja vasakukäelised antineutriinod).