Neutriinod: erinevus redaktsioonide vahel

Neutriinod tekivad [[tuumareaktsioon]]ides [[nõrk vastastikmõju|nõrga vastasmõju]] tulemusena. Suurimaks neutriinode allikaks meie "läheduses" on [[päike]]sel toimuvad tuumareaktsioonid, kuid samamoodi tekivad neutriinod ka [[kosmiline kiirgus|kosmilise kiirguse]] tõttu, [[tuumajaam]]ades ning ka [[maakoor]]es olevate [[radioaktiivne element|radioaktiivsete elementide]] lagunemisel. Näiteks elektronneutriinod tekivad [[beetalagunemine|beetalagunemisel]], kui [[neutron]] muutub [[prooton]]iks või vastupidi.

KunaEt neutriino on [[elektrilaeng|elektriliselt neutraalne]] lepton, ei reageeri ta ei [[tugev vastasmõju|tugeva vastasmõju]] ega [[elektromagnetiline vastasmõju|elektromagnetilise vastasmõju]] kaudu, vaid ainult [[gravitatsioon]]iliselt või nõrga vastasmõju kaudu. Gravitatsiooni jõud[[Gravitatsioonijõud]] on äärmiselt nõrk (elementaarosakeste protsesside korral enamasti praktiliselt olematu) ning samuti on nõrga vastasmõju protsesside toimumise tõenäosus väga väike. Seetõttu neutriinod üldjuhul ainega ei interakteeru ning neid on väga raske tuvastada või nende olemasolu eksperimentaalselt mõõta. Näitena on neutriino vaba teepikkus [[plii]]s ligikaudu [[valgusaasta]].