Redaktsioon: 10. august 2008, kell 17:47 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust →‎Vahendajaosakeste loetelu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. august 2008, kell 20:29 redigeeri eemalda Bix (arutelu \| kaastöö) 417 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Vahendajaosakesed''' ehk '''vaheosakesed''' on [[fundamentaalne jõud\|~~vastastikmõju~~fundamentaalse jõu]] ~~"jõu" kandjad~~vahendajad. Kõik teadaolevad vahendajaosakesed on [[fundamentaalosake\|fundamentaalsed]] (teadaoleva alamstruktuurita) [[bosonid]] (nende [[spinn]] on täisarvuline). Vahendajaosakesed vahendavad vastastikmõju [[fermion]]ide (poolearvulise spinniga osakeste) vahel. Selleks, et kaks fermioni oleks omavahel vastasmõjus, peab üks fermion kiirgama vaheosakese (enamasti virtuaalse) ja teine fermion selle neelama. ==Vahendajaosakeste loetelu== * [[Footon]] vahendab [[elektromagnetiline vastastikmõju\|elektromagnetilist vastasmõju]]. Tema [[seisumass]] on 0 ning ta ise ei kanna vahendatavat [[elektrilaeng]]ut. * [[W-boson]] ja [[Z-boson]] vahendavad [[nõrk vastastikmõju\|nõrka vastasmõju]]. ~~Nende~~Nad ~~seisumass~~omavad seisumassi (on ~~nullist~~sada ~~erinev,~~korda ~~mistõttu~~[[prooton]]ist raskemad) ning seetõttu on ~~nõrk~~nende vahendatav vastasmõju ~~väga~~piiratud (10<sup>-18</sup> meetrit, mis on umbes 1000 korda väiksem kui ~~lühikese~~aatomituuma ~~ulatusega~~läbimõõt). * [[Gluuon]] vahendab [[Tugev vastastikmõju\|tugevat vastasmõju]]. Tema seisumass on 0, kuid erinevalt teistest vahendajaosakestest kannab gluuon [[värvilaeng]]ut (koos antivärvilaenguga) ja osaleb ka ise aktiivselt vahendatavas vastastikmõjus. Nagu [[kvark\|kvargid]], ei saa ka gluuonid eksisteerida üksikuna omaette. * [[Graviton]] peaks vahendama [[gravitatsioon]]i. Seda osakest ei ole veel avastatud. 10. rida: Vahendajaosakesed võivad olla [[virtuaalne osake\|virtuaalsed]] või reaalsed. Virtuaalsed vahendajaosakesed eksisteerivad väga piiratud aja jooksul väga väikeses ruumiosas [[määramatuse printsiip\|määramatuse printsiibi]] tõttu. Tavaliselt vahendavad virtuaalosakesed vastasmõjusid seal, kus reaalsed osakesed seda mõne [[jäävusseadused\|jäävusseaduse]] tõttu teha ei saaks. Näiteks [[aatomituum]]a ja tema [[elektronkate\|elektronkatte]] vahelist [[elektromagnetiline vastasmõju\|elektromagnetilist vastasmõju]] vahendavad virtuaalsed footonid. Reaalsed vahendajaosakesed vahendavad vastasmõju vastavalt kõigile jäävusseadustele ~~ega~~ja nende ~~ole~~mõju ~~(otseselt)~~ei ole piiratud ajas ega ruumis (kui seda mõju ei piira mõni muu tegur, näiteks vahendajaosakese seisumass). Näiteks [[elektron]]i [[ergastamine]] [[aatom]]i [[valentselektronkiht\|valentselektronkihis]] toimub täiesti reaalse footoni [[neeldumine\|neeldumise]] tulemusena. [[Kategooria:Elementaarosakesed]]

Vaheosakesed: erinevus redaktsioonide vahel