Redaktsioon: 9. august 2008, kell 16:59 redigeeri Bix (arutelu \| kaastöö) 417 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. august 2008, kell 19:25 redigeeri eemalda Bix (arutelu \| kaastöö) 417 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Leptonid''' on [[fermion]]id (poolarvulise [[spinn]]iga osakesed), ~~mis ei tunne~~mille [[~~tugev vastasmõju\|tugevat vastasmõju~~leptonlaeng]] ~~- s.t. ei~~on ~~allu~~nullist ~~tuumajõududele~~erinev. ~~Kõik~~Leptonid ~~leptonid~~on ~~alluvad~~praeguse ~~[[nõrk~~teadmise ~~vastastikmõju\|nõrgale vastasmõjule]] ning~~kohaselt [[~~gravitatsioon\|gravitatsioonilisele vastasmõjule~~fundamentaalosake]]sed. ~~ning~~Kõige ~~[[elektrilaeng]]uga~~tuntum ~~leptonid lisaks ka [[elektromagnetiline vastastikmõju\|elektromagnetilisele vastasmõjule]]. Leptonid~~lepton on ~~praeguse teadmise kohaselt~~ [[~~fundamentaalosake~~eletron]]~~sed~~. ==Osalemine vastasmõjudes== On olemas kolme erinevat liiki leptoneid: [[elektron]], [[müüon]] ja [[tau-lepton]]. Igale liigile vastab [[leptonpaar\|elementaarosakeste paar]], mille moodustavad massiivne laenguga osake (elektron, müüon või tau-lepton) ning olematu (või väga väikese) massiga neutraalne osake: [[neutriino]]. Leptonid ei osale [[tugev vastastikmõju\|tugevas vastastikmõjus]]. [[Elektrilaeng]]ut omavad leptonid ([[elektron]], [[müüon]], [[tau-lepton]]) osalevad [[elektromagnetiline vastastikmõju\|elektromagnetilises vastasmõjus]]. Kõik leptonid osalevad aga [[nõrk vastastikmõju\|nõrgas vastastikmõjus]] ja see on ainus vahend elektriliselt neutraalsete leptonite ([[neutriinod]]e) jälgimiseks. Leptonid osalevad ka [[gravitatsioon\|gravitastioonilises vastasmõjus]]. ==Leptonite ~~tabel~~jaotus==▼ ~~Kõigil kuuel osakesel on ka vastavad [[antiosake]]sed. Näiteks elektroni antiosakest nimetatakse [[positron]]iks. Kõik teised on lihtsalt antiosakesed (näiteks antimüüon).~~ Leptoni tüübi määrab ära tema [[leptonlaeng]]u (L) tüüp. Eksisteerib kolm erinevat tüüpi leptonlaenguid ning vastavalt on olemas ka kolme tüüpi leptoneid. Igat tüüpi lepton võib olla kas elektriliselt laetud või elektriliselt neutraalne osake. Elektriliselt neutraalseid leptoneid kutsutakse [[neutriinod]]eks. ▲==Leptonite tabel== :{\| class="wikitable" \|- \| colspan=4 align=center \| '''Laenguga lepton / antiosake''' \| \| colspan=4 align=center \| '''Neutriino / antineutriino''' \|- 18. rida ⟶ 17. rida: ! Elektrilaeng ([[elementaarlaeng\|e]]) ! Mass (MeV/c<sup>2</sup>) ! L ! Nimetus ! Sümbol 24. rida ⟶ 23. rida: ! Mass (MeV/c<sup>2</sup>) \|- \| [[Elektron]] /<br> [[Positron]] \| <math>e^- \, / \, e^+</math> \| −1 / +1 \| 0.511 \| L<sub>e</sub> \| \| [[Elektronneutriino]] /<br> [[antielektronneutriino]] \| <math>\nu_e \, / \, \overline{\nu}_e</math> \| 0 \| < 0.0000022 ~~\| < 0.0000022 <ref name="neutrinomass">{{cite web\|url=http://cupp.oulu.fi/neutrino/nd-mass.html\|title=Laboratory measurements and limits for neutrino properties}}</ref>~~ \|- \| [[Müüon]] <br> antimüüon \| <math>\mu^- \, / \, \mu^+ </math> \| −1 / +1 \| 105.7 \| L<sub>μ</sub> \| \| [[Müü-neutriino]] /<br> [[Müü-antineutriino]] \| <math>\nu_\mu \, / \, \overline{\nu}_\mu</math> \| 0 \| < 0.17 ~~<ref name="neutrinomass" />~~ \|- \| [[Tau-lepton]] <br> antitau-lepton \| <math>\tau^- \, / \, \tau^+</math> \| −1 / +1 \| 1777 \| L<sub>τ</sub> \| \| [[Tau-neutriino]] /<br> [[Tau-antineutriino]] \| <math>\nu_\tau \, / \, \overline{\nu}_\tau</math> \| 0 \| < 15.5 ~~<ref name="neutrinomass" />~~ \|- \|} Kuna igale elektriliselt laetud leptonile vastab sama tüüpi (sama leptonlaenguga) elektriliselt neutraalne lepton, siis nimetatakse sama tüüpi leptoneid ka '''leptonite paariks'''. Igal leptonil on ka vastav antiosake. Elektroni antiosakestel on (ainsana kõigist [[elementaarosake]]stest) oma nimi - [[positron]]. Kõik teised on lihtsalt antiosakesed (näiteks antimüüon). ~~{{täienda}}~~ ==Neutriinode mass== {{main\|Neutriinod}} Üsna pikka aega peale [[neutriinod]]e avastamist arvati, et nende mass on 0 ja nad liiguvad valguse kiirusega. Tänapäeval on leitud mitu nähtust, mida saab seletada ainult eeldusel, et neutriinodel on (väga väike) mass. Järelikult ei saa nad ka liikuda valguse kiirusega. Siiski ei ole füüsikud hetkel neutriino massi olemasolu koha pealt ühel meelel ning tabelis on toodud massid, mida neutriinod kindlasti EI OMA (st. neutriino mass peab olema tabelis toodust kindlasti väiksem). [[Kategooria: Elementaarosakesed]]

Leptonid: erinevus redaktsioonide vahel