Vikipeedia

Eesti Rahvusraamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
→‎Ajalugu: ametliku tutvustava teksti põhjal, kasutamine RRi poolt lubatud
52. rida:
==Ajalugu==
 
Eesti Rahvusraamatukogu asutatiajalugu loetakse alates [[21. detsember|21. detsembrildetsembrist]] [[1918]], mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas asutada '''Riigiraamatukogu'''. nimeSelle all.kogu Nõukogudemoodustas okupatsioonialgul ajalumbes nimetati2000 raamatukoguõigusloomeks ümberja '''Eestiriigi NSVvalitsemiseks Riiklikuksvajalikku Raamatukoguks'''raamatut. jaRaamatukogu aastalasus [[1953Toompea loss]]i '''Fr.ühes R.tiivas Kreutzwaldija nimeliseksseda Eestisaid NSVkasutada Riiklikuks Raamatukoguks'''. Eesti Rahvusraamatukogu nime kannab asutus alatesvaid [[1988Riigikogu]]. aastastliikmed.
 
Riigiraamatukogu arenes koos Eesti Vabariigiga. [[1919]]. aastal hakkas raamatukogu saama [[sundeksemplar]]i kõigist Eesti trükistest ja [[1921]]. aastal sõlmiti esimesed välisvahetuslepingud välismaa raamatukogudega. [[1935]]. aastal loodi Riigiraamatukogu juurde eesti trükiste arhiivkogu, mis pani aluse Eestit ja Baltimaid käsitleva kirjanduse süstemaatilisele komplekteerimisele.
Alates [[1993]]. aastast asub Eesti Rahvusraamatukogu kaheksakorruselises hoones aadressil Tõnismägi 2, 15189 [[Tallinn]]. Hoone ehitati aastatel [[1985]]–1993 arhitekt [[Raine Karp|Raine Karbi]] projekti järgi. Raamatukogu sisekujundus pärineb [[Sulev Vahtra]]lt.
 
[[1930. aastad|1930. aastatel]] oli Riigiraamatukogu kogudes juba umbes 50 000 trükist ning selle lugejaskonna moodustasid lisaks parlamendiliikmetele haridus-, kultuuri- ja teised avaliku elu tegelased.
 
Eesti okupeerimise järel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt nimetati raamatukogu [[1940]]. aastal ümber '''Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks''', mis hakkas täitma ka avaliku raamatukogu ülesandeid. Katkesid sidemed välisriikide raamatukogudega, kogudes muutusid valdavaks venekeelsed trükised, millest enamiku moodustas üleliiduline sundeksemplar. Suur osa eesti ja välisraamatuist suleti piiratud kasutusega erihoidu.
 
[[1953]]. aastal anti Riiklikule Raamatukogule rahvusliku ärkamisaja suurkuju [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i nimi. Selleks ajaks oli raamatukogu kogudes juba miljon trükist.
 
[[1988]]. aastal nimetati '''F. R. Kreutzwaldi nimeline Riiklik Raamatukogu''' ümber Eesti Rahvusraamatukoguks, mis asus täitma klassikalisi [[rahvusraamatukogu]] ülesandeid. Järgmisel, [[1989]]. aastal taastati Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu staatus. Sellega pandi raamatukogule kohustus pakkuda Riigikogu ja valitsuse liikmetele infoteenindust.
 
Tallinnas [[Tõnismäe]]l asuv raamatukoguhoone ehitati aastatel [[1985]]–[[1993]]. Maja arhitekt on [[Raine Karp]] ning sisekujundaja [[Sulev Vahtra]]. Maja kaheksast korrusest asuvad kaks maa all. See on tänaseni [[Baltimaad]]e suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad.
 
Eesti Rahvusraamatukogu on tegutseb tänapäeval [[1998]]. aastal Riigikogus vastu võetud ning [[2002]]. aastal muudetud ja täiendatud [[Eesti Rahvusraamatukogu seadus]]e, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. Kõrgeimaks juhtorganiks on Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu, mille liikmed määrab ametisse Riigikogu.
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Rahvusraamatukogu"