Charlotte Brontë: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: vi:Charlotte Brontë |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:CBRichmond.jpg|thumb|right|Charlotte Brontë, maalitud [[George Richmond]]i poolt 1850]]
'''Charlotte Brontë''' ([[21. aprill]] [[1816]] – [[31. märts]] [[1855]]) oli inglise kirjanik, [[Õed Brontëd|õdedest Brontëdest]] kõige vanem, ta saavutas oma romaaniga "[[Jane Eyre]]" õekseist ka suurima populaarsuse. Tema [[pseudonüüm]] oli '''Currer Bell'''.
== Biograafia ==
'''Charlotte Brontë''' sündis [[1816]]. aastal [[Thorton]]is [[Yorkshire]]'s iiri päritolu vaimuliku Patrick Brontë ja Maria Brontë(sünd. Branwell) pere kolmanda lapsena. Aastal [[1820]] kolis pere [[Haworth]]i, kus isa abivaimulikuna tööd leidis. Järgmisel aastal pärast Charlotte'i ema surma tuli suure kuuelapselise perekonna, viie tütre ja poja eest hoolitsema Elizabeth Branwell, Maria Brontë õde. Patrick Brontë ei abiellunud uuesti.
Charlotte'i lapsepõlv möödus venna Branwelli kaheteistkümne sõduri ja temaga koos loodud fantaasiamaailmas Angria mängides. Tuntuima Brontë õe lapsepõlve kuulus ka suur hulk lugemist.
Kaheksa aastasena, aastal [[1824]] saadeti Charlotte ja ta kaks vanemat õde Maria ja Elizabeth Cowan Bridge'i kooli, mida Charlotte oma romaanis „[[Jane Eyre]]“ kriitiliselt kajastab, ning kus halbade tingimuste tõttu aasta pärast Maria ja Elizabeth tuberkuloosi surid; kool jättis ka Charlotte'i tervisele püsivad jäljed.
Elu Charlotte'i järgmises koolis, Roeheadis, oli palju õnnelikum ning kuhu ta hiljem õpetajana tagasi pöördus.
Aastal [[1832]], pärast kahte ebameeldivat kogemust guvernandina, ütleb Charlotte koha õpetajana üles ja sõidab tädi käest saadud rahaga [[Brüssel]]isse õppima, et luua koos [[Emily Brontë|Emily]]ga Haworthi väike erakool. Õed asuvad õppima Hégeri pansionaati, kus vanim neist armub lootusetult direktori abikaasasse, kellele ta veel ka pärast ima tädi surma ja hetkelist koju tagasi pöördumist (Emily jäigi koju) kirglikke kirjade saatmist jätkab. Just nagu õdede kooliprojekt läbi põleb, jäävad ka Charlotte'i kirjad härra Hégerile alatiseks vastamata.
[[1845]]. aastal veenab Charlotte Emilyt ja noorimat õde [[Anne Brontë|Anne]]'i nende luuletusi pseudonüümide Currer, Ellis ja Acton Bell all avaldama. Kahjuks ostetakse seda ainult kaks eksemplari.
Charlotte Brontë esimest romaani „''[[The Professor]]''“ ei võtnud kirjastajad vastu, samas kui ta õdede Emily ja Anne'i esikromaanid võeti, mis perekonna suures rahapuuduses sundis Charlotte'i „Jane Eyre't“ kiiresti lõpetama.
„Jane Eyre“ avaldati aastal [[1847]] ning seda tabas kohene edu.
Romaani menu oli kahjuks peagi varjutatud reast surmadest. Aastal [[1848]] surid vend Branwell ja noorem õde Emily, , järgmise aasta mais kaotas Charlotte pere pesamuna Anne'i. Üksindust, mis teda pärast seda tabas kajastab Charlotte „[[Villette]]'is“; mälestused armsast õest Emilyst on aga külvatud „[[Shirley]]“ kangelannasse.
Pärast kolme tagasi lükatud abieluettepanekut nõustus Charlotte lõpuks aastal [[1854]] abielluma A. B. Nichollsiga, seda vaatamata isa vastupanule.
Järgneval aastal Charlotte Brontë sureb. Saatuslik haigus oli arvatavasti naise rasedusega seotud.
Raamat „''The Professor''“ lükati tagasi kokku üksteist korda ja leidis härra Nichollsi abiga kirjastamis alles pärast autori enda surma.
== Romaanid ==
| |||