Eesti-Haginsk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Eesti-Haginsk''' oli eesti [[küla]], mis rajati [[1877]]. aastal [[Stavropoli kraikubermang]]sseu [[kalmõkid|kalmõkkide]] maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva [[Hagin-Sala]] jõe järgi.
 
Küla naabrid olid lõunas [[sakslased]]. Nende küla kandis eesti keeles nime Saksa-Haginsk, saksa keeles ka''Deutsch-Haginsk'' Kronthalvõi ''Kronental''. Tänapäeval on küla nimi [[Uljanovskoje]]''Uljanovskoe'. Ka Eesti-Haginskis oli umbes 25% elanikke sakslased.
 
Läänes paiknes umbes 35 km kaugusel venelaste [[Romanovka]] küla. Põhjas ja idas paiknesid osalt rändava eluviisiga kalmõki hõimud.
 
Eesti-Haginskist lähtunud väljarändajad asutasid [[1922]]. aastal külast lõuna poole [[Esto-Altai]] asula ja külast kagu poole [[VinogradnojeVinogradnoe]] asula.
 
Eesti- ja Saksa-Haginsk liideti [[1924]]. aasta algul kalmõkkide nõukogude riigitaolise moodustisega, millest tänapäeval on tekkinud [[Kalmõkkia Vabariik]]. Kui [[1944]]. aastal likvideeriti kalmõkkide autonoomia ja nad küüditati, nimetati eesti küla ümber, uueks nimeks sai StepnoiStepnoe. Kui 1950. aastate keskel kalmõkkide autonoomia taastati, nimetati küla taas ümber, sedakorda naabruses paiknenud kalmõki asula järgi – Jašlt ([[vene keel|vene]] ''Jašalta''). Seda nime kannab ta ka tänapäeval. KülaOmaaegne onJašlt Jašltisai kunagi ümbernimetuste käigus uue nime - ''Solënoe'' - ja tagasinimetusel jäi selle küla rajooninimi keskusmuutmata.
 
Üks kuulsamaid Eesti-Haginskist pärit eestlasi oli [[Nõukogude armee]] [[Eesti Laskurkorpus]]e juht, kindralleitnant [[Lembit Pärn]].
 
JašaltasJašltis oli [[2003]]. aastal umbes 5200 inimest, kellest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust). Küla on Jašlti rajooni keskus.
 
[[Kategooria:Väliseesti külad]]
[[Kategooria:Venemaa külad]]
[[Kategooria:Kalmõkkia]]
 
[[fi:Jašlt]]