Flokulatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 112 baiti ,  13 aasta eest
algus
PResümee puudub
(algus)
{{toimetaAeg}}
'''Flokulatsioon''' (ka ''helvestamine'', ''helvestumine'') on väikeste osakeste [[agregatsioon|agregateerumine]] nõrgalt seotud struktuuri.
'''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon (keemia)|Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.
 
'''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon (keemia)|Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.
 
'''''Flokulatsiooni mõjutavad tegurid:'''''
# osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini.
# kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem [[kolloid]]e tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.
 
[[Kategooria:Keemia]]
 
[[en:Flocculation]]