Redaktsioon: 2. august 2008, kell 20:27 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Uus lehekülg: {{oodake}} thumb\|[[Lorens Pasch noorem. Adolf Fredrik, Rootsi kuningas, Holstein-Gottorpi hertsog.]] '''Adolf Fredrik''' (sündinud '''Adolf Frie...		Redaktsioon: 2. august 2008, kell 20:54 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{oodake}}~~ [[Pilt:Adolf Fredrik of Sweden.jpg\|thumb\|[[Lorens Pasch noorem]]. Adolf Fredrik, Rootsi kuningas, Holstein-Gottorpi hertsog.]] '''Adolf Fredrik''' (sündinud '''Adolf Friedrich''' [[14. mai]] (3. mai) [[1710]] [[Gottorf]] – [[12. veebruar]] [[1771]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi kuningas]] [[1751]]. aastast kuni surmani. Enne troonile asumist oli ta [[Lübecki vürstpiiskop]]. 5. rida ⟶ 4. rida: Tema vanemad olid [[Lübecki vürstpiiskop]] [[Christian August]] ning tema abikaasa [[Albertine von Baden-Durlach]]. Rootsi kuningakojaga oli ta seotud oma onu [[Friedrich IV (Schleswig-Holstein-Gottorp)\|Friedrich IV]] kaudu, kes oli [[Karl XII]] hõimlane. Ema poolt oli Adolf Fredrik [[Gustav I]] ning [[Karl XII]] õe järeltulija. Mõlema vanema poolt põlvnes ta [[Holstein-Gottorp]]i suguvõsast. Tema esivanemate seas olid Taani kuningas [[Erik V]], Taani kuninganna [[Sofia Eriksdotter]], Rootsi kuningas [[Valdemar I]] ([[Valdemar Birgersson]]). Ta oli esimene kuningas Rootsi [[Holstein-Gottorpi dünastia]]st. 23. juunil [[1743]] valis [[Kübaratepartei]] Adolf Friedrichi, kes oli valmistunud muretuks eluks Lübecki vürstpiiskopina muusikut ja loodusteadust harrastades, Rootsi troonipärijaks, et saada Venemaa keisrinnalt [[Jelizaveta Petrovna]]lt paremaid [[Turku rahu]] tingimusi. Leping nõudis, et Adolf Fredrik saaks kroonprintsiks. Sellega püüdis keisrinna Jelizaveta tagada, et Rootsi kuningaks saaks Venemaa-meelne mees; Adolf Friedrich oli Jelizaveta sugulane ning oli olnud Venemaa kroonprintsi Karl Peter Ulrichi (tulevase [[Peeter III]]) hooldaja. Rootsi talupojad oleksid tahtnud kuningaks Taani printsi [[Fredrik V\|Fredrik]]it. Seetõttu puhkesid rahutused muu hulgas Stockholmis. Ka Taani ähvardas sõjaga. Venemaa toel õnnestus Rootsil siiski takistada Taani sekkumist asjasse. Adolf Fredrik valmistas peagi Venemaale pettumuse, sest ta hakkas toetama võimul olevat [[Kübaratepartei]]d, mis oli Vene-vastane ja Prantsusmaale orienteeritud. Aastal [[1747]] määrati Adolf Fredrik Roosi armee juhiks. Talle lubati, et kui tema saab kuningaks, antakse kuningale suurem võim, kui [[Rootsi 1723. aasta põhiseadus\|1723. aasta põhiseadus]], mis oli kuningalt peaaegu kogu võimu ära võtnud, ette nägi. Pärast [[Frederik I]] surma [[1751]] võttis Adolf Fredrik valitsemise üle ning ta krooniti 26. novembril. Et oma populaarsust suurendada, sõitis Adolf palju mööda Rootsit, kuid tal ei õnnestunud [[Riiginõukogu]] üle võimu saavutada. Riiginõukogu ja seisused ([[Riksdag]]) ei tahtnud talle võimu juurde anda. Adolf distantseerus Kübarateparteist ja rajas oma nn [[õukonnapartei]], mille eesmärk oli kuninga võimu suurendada. Suvel [[1752]] käis kuningas ka Soomes. Ta oli üle 120 aasta esimene Rootsi kuningas, kes Soomes käis. Soomlased võtsid ta innukalt vastu. Näiteks [[Himanka]]sse rajati mälestusmärk kohta, kus kuningas suvatses lõunat süüa. Degerby linn muutis oma nime kuninganna [[Lovisa Ulrika]] auks [[Loviisa]]ks. Kuningas käis vaatamas ka [[Suomenlinna]] ehitustöid. Et oma populaarsust suurendada, sõitis Adolf palju mööda Rootsit, kuid tal ei õnnestunud [[Riiginõukogu]] üle võimu saavutada. Aastal [[1756]] püüdsid Adolfi abikaasa [[Lovisa Ulrika]] lähedased usaldusalused ja nn [[õukonnapartei]] pooldajad panna toime kuningliku revolutsiooni. See ebaõnnestus ning paljud kuningapaari liitlased hukati pea mahariumise teel. Adolf Fredrik jäi kuningaks, kuid tal ei olnud praktiliselt mingit võimu. Kui ta keeldus Riiginõukogu otsustele alla kirjutamast, pandi otsuse alla tema pitser. Aastal [[1756]] otsustasid seisused, et kui kuningas "tigetseb" ega kinnita talle vastumeelset seadust oma allkirjaga, siis võidakse allkiri teha Riiginõukogu valduses oleva pitsatiga. Lovisa Ulrika ei talunud oma abikaasa säärast alandamist, mistõttu ta toetas kuninga pooldajate riigipöördekatset. See ebaõnnestus ning paljud kuningapaari liitlased hukati pea maharaiumise teel. Kuninganna palus abalikult andeks. Adolf Fredrik, kes ei olnud asjast teadlik, jäi kuningaks, kuid tal ei olnud praktiliselt mingit võimu. Kuni Adolf Fredriki surmani lõhestasid Rootsit parteidevahelised tülid. 1760. aastatel tüdines kuningas oma ametist ning hakkas üha enam aega pühendama harrastustele. Eriti meeldis talle treipingiga tubakatoose valmistada, mistõttu teda hakati hüüdma treialkuningaks. Adolf Fredrik suri ataki või halvatuse tagajärjel. Levinud on versioon, et ta sõi end surnuks. ▼ Aastal [[1768]] püüdis ta siiski veel kord oma positsiooni muuta: ta teatas, et loobub troonist ning võtab selle tagasi ainult juhul, kui seisused kutsutakse kokku kuninga positsiooni parandamiseks. Rootsi oli kuus päeva ilma kuningata. Riiginõukogu soostus seisused kokku kutsuda ning Adolf Fredrik naasis kuningaks. Ent seisused polnud endiselt nõus kuninga õigusi suurendama. ▲Adolf Fredrik suri tõenäoliselt ataki ~~või~~ ~~halvatuse~~ tagajärjel. Levinud on versioon, et ta sõi end surnuks. Järgmised kuningad [[Gustav III]] ja [[Karl XIII]] olid Adolf Fredriki pojad. Adolf Fredrikit on iseloomustatud nõrga valitsejana ja võimetu poliitikuna ning tahtejõuetu, sõltuva ja andetu (välja arvatud sõjanduses) inimesena. Väidetavalt oli ta hea abikaasa, hoolitsev isa ja teenritele hea isand~~. Tema lemmiktegevus oli valmistada [[tubakatoos]]e, millega ta tegeles suurema osa ajast~~. Kui ta suri, meenutasid leinajad tema külalislahkust ja sõbralikkust. [[da:Adolf Frederik af Sverige]]

Adolf Fredrik: erinevus redaktsioonide vahel