'''Geograafiline vööde''' ehk '''maastikuvööde''' on [[geograafiline sfäär|geograafilise sfääri]] suurim tsoonalne jaotusüksus. Geograafilisele vöötmele on iseloomulikud sarnased termilised tingimused, mis on tingitud [[päikesekiirgus]]e sarnasesuhteliselt tulekugasarnasest intensiivsusest mingi vöötme piires. Igal geograafililisel vöötmel on omapärane [[kiirgusbilanss|kiirgus-]] ja [[soojusbilanss]], [[õhuringlus]], [[aineringe|aine-]] ja [[eneergiaringe]] kiirus, taimede [[vegetatsiooni perioodvegetatsiooniperiood|vegetatsiooni perioodivegetatsiooniperioodi]] rütm, pinnamoekujutuse ja biokeemiliste protsesside kiirused ja tüübid, muldade ja loomastiku peamised joonised.
Igale geograafilisele vöötmele on iseloomulik eripärane laiuskraadiliste ja pikkusgraadilistepikkuskraadiliste loodusvööndite ning kõrgusvööndite kogu. [[Maailmameri|Maailmameres]] igale geograafilisele vöötmele on iseloomulikud ühetüübilised [[hoovus]]ed, [[veetemperatuur]]i jaotus, [[plankton]]i iseloom ja tema [[produktiivsus]]. Merehoovuste ja suurte pinnavormide mõjul on geograafilise vööde laius ebaühtlane.
Geograafilised vöötmet kattuvad suuresti [[kliimavööde|kliimavöötmetega]], kuna arvesse võetakse põhimõtteliselt samu keskkonnafaktoreid.
