Kuramaa piiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Kura pk.PNG|thumb|250px|Kuramaa piiskopkond. Stift on tähistatud oranžina ja diötsees sama värvi joonega. Liivi ordu valdused on tähistatud valgega.]]
'''Kuramaa piiskopkond''' oli [[katoliiklus|katoliiklik]] vaimulik ala, mida valitses [[Kuramaa piiskop]].
Piiskopkond asus [[Kura poolsaar]]el ning selle [[stift]] (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud [[Liivi ordu]] valdustega kolmeks osaks. Selle keskus oli [[Piltene]]s, suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka [[Ruhnu]] saar. Piiskopkonna [[dlötsees]]i kuulusid orduvaldustest [[Kuldīga komtuurkond|Kuldīga]] ja [[Vindavi komtuurkond|Vindavi]] komtuurkonnad ning [[Grobiņa foogtkond|Grobiņa]] ja [[Kandava foogtkond|Kandava]] foogtkonnad.
Kuramaa piiskopkond loodi [[1234]]. aastal, pärast seda, kui [[kuralased]] olid end [[Riia piiskop]]i ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla andnud. Selle esimesed aastakümned olid siiski äärmiselt ebakindlad, sest kuralased tõusid mitu korda üles ja alles pärast [[1260. aastad|1260. aastaid]] said piiskopid end stabiilsemalt sisse seada. Tänu sellele ebakindlusele ja [[Modena Wilhelm]]i tegevusele jagati Kuramaa piiskopkonna diötsees ordu ja piiskopi vahel nõnda, et viimane sai sellest ainult 1/3, erinevalt näiteks [[Saare-Lääne piiskop]]ist, kes sai 2/3. Seetõttu oli Kuramaa [[Vana-Liivimaa]] riikidest kõige nõrgem ja langes pea täielikult Liivi ordu mõju alla. Tavaliselt valiti Kuramaa piiskoppideks orduga tihedalt seotud isikuid ning [[13. sajand]]i lõpust alates võeti nad ka [[Saksa ordu]] liikmeiks.
| |||