Tartu Kunstikool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Erakõrgkool [[Pallas]] riigistati nõukogulike ümberkorralduste käigus ning kool nimetati ümber Konrad Mäe nim. Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks. 1944. aastast võeti kasutusele nimi ENSV Tartu Riiklik Kunstiinstituut.
1940-ndail. aastail tegutsesid kunstikõrgkoolid nii Tallinnas kui Tartus. Kümnendi lõpul otsustati, et [[Tallinna Riiklik Kunsti Instituut]] ja Tartu Riiklik Kunsti Instituut tuleks ühendada nii, et kogu kunstialane kõrgharidus koonduks Tallinna. Tartusse pidi jääma vaid kõrgkooli astujate ettevalmistamine ning kunstiõpetajate koolitus. Loodava, keskeritaseme kunstikooli õpetajatena nähti kunstiinstituudis õpetanud õppejõude, ka pidi uus kool tegutsemist alustama Tartu Kunstiinstituudi ruumes ning varadega. Vastava määruse võttis NSVL Ministrite Nõukogu vastu 13.11.1950.
Sellele järgnes ENSV Ministrite Nõukogu määrus 22.12.1950 " Tartu Kujutava Kunsti Kooli avamise kohta". Uuest sügisest tegutsemist alustanud kooli astujad said valida kahe osakonna - kunstipedagoogika ja skulptuuriosakonna - vahel. Peagi lisandusid teatridekoratsiooni, puidu kunstilise kujundamise, rõivaste konstrueerimise ja modelleerimise osakonnad.
[[1960. aastail]] elas kool üle mitmeid reforme, alustades nimemuutusest (1960. aastast Tartu Kunstikool) kuni mitme eriala likvideerimiseni. Nii lõpetati Tartus joonistus- ja joonestusõpetajate, teatridekoraatorite ja rõivakujundajate koolitus ning koondati nendeski valdkondades õpetus Tallinna. Uue erialana avati naha kunstiline kujundus ja jalatsite modelleerimine. Kõigi muudatuste tulemusel sai Tartu Kunstikoolist puhtakujuline rakenduskunstikool.
 
[[1970. aastaid]] võib iseloomustada kui stabiilsuse aega. Kool elas aktiivset elu – õpiti, käidi praktikatel, koolis tegutses arvukalt huvialaringe, lõpetajad tegid lõputöödeks kujundusi Tartu koolidele, lasteaedadele, riigiasutustele. Tõusuaega üleelav skulptuur (arvukad monumendid, jms.) tundis puudust tehnilistest teostajatest, kes aitaksid kunstnikel oma ideid realiseerida. Arvestades ühiskondlikku vajadust, avati kunstikoolis kivi kunstilise töötlemise osakond.
Uus tuul tiibadesse saadi [[1990. aastatel]], kui koolis tänu uute osakondade avamisele tekkisid võimalused õppida tekstiilikunsti, maali ja maalingute restaureerimist, meedia- ja reklaamikunsti ning fotot. Sama kümnendi lõpuks õnnestus koolil viimaks saada ka päris omad ruumid Tähe tänaval.
[[2000. aastaks]] kasvas kunstikoolist välja uus kunstikõrgkool – Tartu Kõrgem Kunstikool, mis näeb oma põhiülesandena rakendusliku kunstikõrghariduse andmist. Esialgse vaimustusega kaasnes idee likvideerida Tartu Kunstikool kui kool, mille järele justkui puudus Eesti haridusmaastikul vajadus. Lõpetati ka uute õpilaste vastuvõtt. Siiski on elu näidanud, et keskeriharidusega kunstnike – teostajate järele pole vajadus kuhugi kadunud.
Taasavatud Tartu Kunstikool jätkab praegu keskeriharidust andva kutsekoolina, pakkudes võimalust õppida kujundusgraafiku, dekoraator-stilisti ja kunstilise kujundamise erialal.