Riia peapiiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel

 

Riia peapiiskop valitses pindalalt kahtlemata Vana-Liivimaa suurimat stifti, kuid selle suurust on küllaltki keerukas kindlaks määrata. Kõigepealt on ülaltoodud probleem Riia linna kuuluvusega, sellele lisandub aga veel ka tõik, et [[1470. aastad|1470. aastatel]] liitis [[Pihkva vürstiriik]] seni vähemalt nimeliselt peapiiskopkonnale kuuluvad äärealad endaga. Peapiiskopkonna pindala võis laias laastus olla umbes 19 000 km².

 

Riia peapiiskop resideeris tavaliselt kas Riias või selle lähedal olevates linnades ja linnustes, näiteks [[Üksküla]]s või [[Koknese]]s. Stifti valitses [[stiftifoogt]], vaimulikes asjades abistas peapiiskoppi aga [[toompraost]]. Lisaks neile osales peapiiskopkonna valitsemises ka [[Riia toomkapiitel]], mille liikmetel oli õigus valida peapiiskoppi ning arutada kõiki olulisemaid vaimulikke ja ilmalikke asju peapiiskopkonnas. Peapiiskopkonna asjade üle oli [[1370. aastad|1370.]]–[[1420. aastad|1420. aastateni]] tugev mõju ka ordul, mis sel perioodil sisuliselt peapiiskoppide tegevust täielikult kontrollis ja oli suutnud peapiiskopkonna enda valduste hulka inkorporeerida. Hilje ordu haare aga lõdvenes, kuigi ka hiljem kuulusid peapiiskopid enamasti vähemalt ametlikult Liivi ordusse. Siiski ei suutnud ordu reaalset ülemvõimu peapiiskopkonna üle enam saada, välja arvatud lühikesed perioodid [[reformatsioon]]i ja [[koadjuutorivaenus]]e ajal (vastavalt [[1526]]–[[1529]] ja [[1556]]–[[1557]]).