'''Agrotehnika''' on [[põllumajanduskultuur]]ide viljelemise süsteem, mille eesmärk on vähimate kuludega saada võimalikult suuri saake.<ref>{{cite book | title = Tehnikaleksikon | year = 1981 | publisher = Valgus | location = Tallinn | pages = lk. 13 }}</ref> See on üks kõige murrangulisemaid ja mõjukamaid rakendusi tänapäevasele [[tehnoloogia]]le. [[inimene|Inimese]] ürgne vajadus söögi järele on tihti põhjustanud arenguid tehnika ja masinate vallas. Viimase 250 aasta saavutused maaviljeluse tehnoloogiates on üle kogu maailma muutnud seda, kuidas inimesed töötavad ja sööki toodavad.▼[[Image:Feldhaecksler-Mais.jpg|300px|thumb|right|Saksa [[kombain]] ja [[traktor]].]]
▲'''Agrotehnika''' on [[põllumajanduskultuur]]ide viljelemise süsteem, mille eesmärk on vähimate kuludega saada võimalikult suuri saake.<ref>{{cite book | title = Tehnikaleksikon | year = 1981 | publisher = Valgus | location = Tallinn | pages = lk. 13 }}</ref> See on üks kõige murrangulisemaid ja mõjukamaid rakendusi tänapäevasele [[tehnoloogia]]le. [[inimene|Inimese]] ürgne vajadus söögi järele on tihti põhjustanud arenguid tehnika ja masinate vallas. Viimase 250 aasta saavutused maaviljeluse tehnoloogiates on üle kogu maailma muutnud seda, kuidas inimesed töötavad ja sööki toodavad.
==Ajalugu==
===Käsitööriistad===
Esimene isik, kes alustas [[maaviljelus]]ega, tegi seda tõenäoliselt paljaste [[käsi|kätega]], ning võimalik, et ta kasutas ka keppide või kivide abi. [[Käsitööriistad]] - [[nuga|noad]], [[vikat]]id ja [[ader|puitadrad]] - kujunesid välja hiljem, ning olid maaviljeluses valitsevad tuhandeteks aastateks. Kuna selle aja tehnika abil suutsid [[perekond|perekonnad]] vaevu iseennastki ära toita, tegelesid peaaegu kõik maaviljelusega.
===Tööstuslik pööre===
[[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] saabudes arendati välja keerukamad masinad, millega seoses said maaviljelusviisid suure tõuke edasi. [[Viljakoristus]]e võtsid üle ratastega masinad. [[Rehepeks]]mise võtsid üle [[terad|terasid]] [[õled|õlg]]edest eraldavad masinad.
===Aurumasin===
Taolised masinad vajasid palju [[võimsus]]t, mille saamiseks kasutati esialgu [[hobune|hobuseid]] ja teisi [[koduloom]]i. [[Aurumasin]]a leiutamisega saabusid [[teisaldatav mootor|teisaldatavad mootorid]], ning hiljem ka [[sõidukimootor]]id — mitmeotstarbelised liigutatavad [[energiamuundur]]id, mis on maadpidi roomavaks sugulaseks [[aururong]]idele. Maaviljeluses võtsid aurumootorid hobustelt raske vedamistöö, samuti varustati need [[rihmaratas|rihmaratastega]], tänu millele saab paiksetele masinatele pika [[rihm]]a abil energiat üle kanda. Tänapäevaste normide järgi oli nendel aurujõul töötavatel hiiglastel vähe võimsust, kuid tänu nende suurusele ja madalale [[ülekandesuhe|ülekandesuhtele]] oli nendel kõrge veojõud. Nende väikese kiiruse tõttu ütlesid talunikud, et traktoritel on kaks kiirust: „Aeglane ja paganama aeglane”.
===Sisepõlemismootor===
Järgmise põlvkonna traktorite peamiseks jõuallikaks said [[bensiinimootor|bensiini-]], ja hiljem [[diiselmootor]]. Need mootorid said aluseks iseliikuva saagikoristus- ja rehepeksumasina, ehk lühidalt [[kombain]]i arendusele. Selle asemel, et viljavarred ära lõigata ja need paiksesse rehepeksumasinasse vedada, teevad kombainid põllul liikumise ajal ära nii lõikamise, rehepeksu, kui ka terade eraldamise.
==Liigitused==
Kuigi kombainid võtsid traktoritelt viljalõikuse üle, tehakse tänapäevases talus enamik töid siiski traktoriga ära. Neid kasutatakse [[põllutöömasin]]ate järelevedamiseks — masinad, millega haritakse maad, istutatakse seemneid, või sooritatakse teisi toiminguid.
[[Mullaharimismasin]]aid kasutatakse maapinna ettevalmistamisel külviks. Nendest kõige tuntum on [[ader]], muistne lihtmasin, mida [[John Deere]] [[1838]]. aastal täiustas. Tänapäeval kasutatakse mulla harimiseks peamiselt liikuvat [[Agregaat (masinaehitus)|agregaat]]i — traktorit ja [[põimmasin]]at.
Seemnete muldaviimiseks kasutatakse [[külvik]]ut, mis külvab seemned ühtlase reavahega pikkadesse vagudesse. On külvikuid, millega saab seemet külvata eelnevalt harimata mulda. Neid nimetatakse tinglikult otsekülvikuteks. Samuti on olemas põimkülvikud, mis harivad mulla, külvavad seemned ja väetised, ning tihendavad külviread ühe töökäiguga.<ref>{{cite web |pealkiri=Külvikute tehniline iseloomustus |perekonnanimi = Võsa | eesnimi=Taavi|url=http://www.eria.ee/public/files/Otsekylvikud_lk_15_22.pdf |accessdate=2008-08-27|format=PDF}}</ref>
Kui on aeg rohttaimi [[hein]]aks või [[silo]]ks niita, siis tehakse seda [[Niiduk|haakeniidukitega]].
Tänapäevased mehaanilised [[niisutussüsteem]]id põhinevad suures osas masinatel. Et suuri maaalasid kiiresti veega varustada, kasutatakse mootoreid, [[pump]]asid, ning teisi eriotstarbelisi seadmeid. Sarnaste seadmetega on võimalik teisaldada ka [[väetis]]eid ja [[putukamürk]]e.
Lisaks traktoritele on erinevates maaviljeluse valdkondades võetud kasutusele ka erinevaid sõidukeid, nagu [[veoauto]]d, [[lennuk]]id, ning [[helikopter]]id, mida kasutatakse alates saagi vedamisest ja varustuse mobiilseks muutmisest, kuni õhust pritsimiseni ja [[kariloom]]ade haldamiseni.
==Viited==
<references />
[[Kategooria:Agrotehnika| Põllumajandus]]
[[ar:ميكنة زراعية]]
[[bs:Agrarna mehanizacija]]
[[de:Landtechnik]]
[[en:Agricultural machinery]]
[[fr:Machinisme agricole]]
[[nl:Landbouwwerktuig]]
[[ja:農業機械]]
[[pl:Maszyny rolnicze]]
[[ru:Сельскохозяйственные машины]]
[[fi:Maatalouskone]]
[[sv:Jordbruksredskap]]
[[zh:农业机械]]
| 