Liturgia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
ümbertehtud, osa teksti arutelusse
1. rida:
{{toimeta}}
'''Liturgia''' on religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav [[jumalateenistus]]. Nimetus "liturgia" tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''leiturgia'', mis tähendab "avalik teenistus".
 
Katoliiklased nimetavat liturgiat [[Missa|missaks]] ja õigeusklikud kasutavad liturgia mõistet rangelt armulauaga jumalateenistuse kohta.
==Liturgia osad:==
 
#sissejuhatav laul
Kristluses on jumalateenistus kindla korra järgi läbi viidud riitus, mis sisaldab pühakirja lugemist, palveid jmt.
#patutunnistus
 
#pühakirja lugemine
==Jumalateenistuse raamistik==
#jutlus
 
#armulaud
[[Ordinaarium]] e. jumalateenistuse muutumatud osad (neid järgivad nii katoliiklased kui protestandid):
#lõpulaul
 
Liturgia osad võivad muutuda ja ära jääda vastavalt vajadusele. Liturgia tähtsaks omaduseks on laulude ja teksti rütmiline vaheldumine.
*[[Kyrie]]
*[[Gloria]]
*[[Credo]]
*[[Sanctus]] + [[Benedictus]]
*[[Agnus Dei]]
*[[Pater Noster]]
*[[Introitus]]. [[Pihitalitus]].
 
Jumalateenistuse raamistiku moodustab ordinaarium oma osadega: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus + Benedictus, Agnus Dei, [[seadmissõnad]], Pater Noster, tervitused.
 
Kõigile neile ladinakeelsetele Jumalateenistuse osadele anti ka eestikeelne tähendus.
[[Proprium]]i ehk jumalateenistuse muutuvate osade hulka kuuluvad piiblitekstid, [[jutlus]], [[koraal]]id, algussalmid, armulauapalve.
 
Luteri kiriku jumalateenistuse kord on kirjas [[Agenda]]s, mis on õpetajale käsiraamatuks Jumalateenistuse läbiviimiseks. Hetkel [[EELK]]-s kasutatav Agenda, mis on trükitud [[1979]]. aastal [[Stockholm]]is.
 
==Vaata ka==