|
'''Jumalateenistus''' ([[liturgia]]) on religioosne kombetalitus ([[rituaal]]), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
[[Eesti]] käibekeeles kasutavad protestandid sõna "jumalateenistus" nii [[armulaud|armulaua]]ga kui ka ilma armulauata jumalateenistuse kohta (armulauata jumalateenistus on ühispalve). '''Katoliku kiriku''' jumalateenistuse kohta vaata artiklit [[Missa]].
* Kristluses on jumalateenistus kindla korra järgi läbi viidud riitus, mis sisaldab pühakirja lugemist, palveid jmt.
[[ CategoryKategooria: religioon]] ▼'''Jumalateenistuse raamistik, [[protestantism]]is''':
Ordinaarium
Kyrie
Gloria
Credo
Sanctus + Benedictus
Agnus dei
Pater Noster
Introitus. Pihitalitus.
Jumalateenistusel on muutumatud ja muutuvad osad. Jumalateenistuse raamistiku moodustab ordinaarium oma osadega: Kyrie, Gloria, [[Credo]], Sanctus+Benedictus, Agnus Dei, seadmissõnad, Pater Noster, tervitused.
Kõigile neile ladinakeelsetele Jumalateenistuse osadele anti ka eestikeelne tähendus.
Proprium ehk Jumalateenistuse muutuvate osade hulka kuuluvad: Piiblitekstid, [[jutlus]], [[koraal]]id, algussalmid, armulauapalve.
[[Jumalateenistuse osad]].
Jumalateenistuse kord on kirjas [[Agenda]]s, mis on õpetajale käsiraamatuks Jumalateenistuse läbiviimiseks. Hetkel EELK-s kasutatav Agenda, mis on trükitud 1979.aastal Stockholmis.
~Alguslaul, algussalmid – sarnased.
Koguduse laul – mõtted suunatud Jumalateenistusele, algussalmid valitakse Psalmidest, mis lõppevad väikese kiitusega – Gloria Patri.
Introitus – algussalmid, mis Agendas on märgitud koori osaks, loeb tegelikult õpetaja näoga altari poole. See palve osa on kombineeritud Piiblist.
~[[Protsessioon]] – vaimulike, leerilaste rongkäik, (ka matuse rongkäik).
Palvepäeval loetakse 10 käsku. ~Patutunnistus ~Absolutsioon.
[[Armulaud]] on seotud üldpihil käimisega.
'''katoliku kiriku jumalateenistus''', vt: [[Missa]].
[[mošee]] - [[sünagoog]]
| 