Loomislaul: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 23. mai 2005, kell 12:45

Loomislaul on eesti rahvalaulu tüüp, mis on paljudes teisendites tuntud üle Eesti.

Loomislaul jutustab maailma või taevakehade loomisest või tekkimisest linnumunast või muul moel.

Näide

Üle lendsi, linnukene,
üle lendsi ilma kõige,
üle ilma suure järve,
üle ilmatse keriku.
Õtsis maad munetessanna,
aset hautellessanna.
Ei saand maad munetessanna,
aset hautellessanna.
Üle lendsi, linnukene,
üle lendsi ilma kõige,
lendsi üle sinise põesa -
põlge'es sinise põesa,
lendsi üle punase põesa -
põlge'es punase põesa,
lendsi üle kõllakarva -
võttis kõlla kõlvusasta:
siie pean pesa tegema,
siie pean munad munema,
siie poegi haudumaie.
Haudus kuu, haudus kaksi,
haudus pooli kolmatagi,
natukeise neljatagi,
hakkas alle katsumaie:
leis pojad verisulesta.
Hakkas poegija jagama:
üks sai maale marijasta,
tõine põllula kivesta,
kolmas kuusta taiva'aie,
neljas päivast pääle ilma.
Mis sai maale marijasta,
säält nie marid mainitasse;
mis sai põllula kivesta,
säält nie õlled tehtanesse;
mis sai päivast pääle ilma,
säält nie ajad arvetasse;
mis sai kuusta taiva'aie,
säält nie tunnid tunnetasse.

Jõhvi. H II 1. 328/9 (487). 1888.