Hermann von Brüggenei: erinevus redaktsioonide vahel

[[1529]]. aastal sai Brüggeneist [[Johann von dem Broele]] surma järel Liivi ordu maamarssal. [[1533]]. nimetas ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] Brüggenei oma [[koadjuutor]]iks. Nii õnnestus tal ilma probleemideta pärast Plettenbergi surma ordumeistri koht üle võtta. Ehkki maamarssalina oli ta näidanud end protestantlust soosivana, osutus ta ordumeistrina selgelt katoliiklust ja ordu säilitamist pooldavaks, protestantliku meelestatusega orduliikmeid kiusati tema ajal isegi taga. Brüggenei ajal valitses [[Vana-Liivimaa]]l suhteline rahu. [[Moskva suurvürstiriik|Moskvaga]] oli Wolter von Plettenbergi ajal sõlmitud ja mitmel korral, viimati [[1531]]. aastal 20 aastale pikendatud rahu, mille kestmist uus ordumeister [[1535]]. aastal ka kinnitas. Siseriiklikult püüti Vana-Liivimaa konföderatsiooni konsolideerida [[1546]]. aastal vastu võetud otsuse kaudu, millega keelati võõraste vürstide või nende pärijate [[koadjuutor]]iteks valimine Liivimaa riikide poolt. Sellest sättest sai hiljem alguse [[koadjuutorivaenus]], kui [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] oma järglaseks [[Mecklenburg]]i [[hertsog]]i [[Christoph von Mecklenburg|Christophi]] valis.

 

 

{{algus}}