Redaktsioon: 21. juuli 2008, kell 21:58 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. juuli 2008, kell 02:28 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Piispa Henrik ja Lalli.jpg\|thumb\|250px\|Piiskop Henrik ja Lalli, "Missale Aboense", [[1488]]]] [[Pilt:Henrik Lalli Ekman.JPG\|thumb\|250px\|[[C. A. Ekman]]i piiskopi tapmist kujutav maal ([[1854]])]] [[Pilt: Köyliö.vaakuna.svg\|thumb\|150px\|[[Köyliö vapp]], mis kujutab piiskopi [[mitra]]t ja Lalli [[kirves]]t]] '''Lalli''' oli [[legend]]i järgi [[12. sajand]]il elanud [[soomlased\|soome]] [[talupoeg]], kes tappis väidetava [[Uppsala]] [[piiskop]]i [[piiskop Henrik\|Henriku]] [[Köyliö järv]]e jääl 20. jaanuaril millalgi [[1150. aastad\|1150. aastatel]]. Legend on kaheldava tõeväärtusega, allikate puudulikkus sunnib ajaloolasi kahtlema nii kogu loo tõepärasuses kui ka üldse nii piiskopi kui ka Lalli olemasolus. Vähesed ebamäärased kirjalikud tõendid piiskopi kohta on kirja pandud kaua aega pärast väidetavaid sündmusi, kõige varasemad neist [[13. sajand]]i lõpus. Sellised lood võisid tekkida mis tahes varase rändjutlustaja tollal nii tavalise [[märter\|märtrisurma]] põhjal. ==Piiskop Henrik== Legendi järgi oli Henrik inglise päritolu (Angliamaalt). Pärast surma sai temast [[Soome]] [[katoliiklus\|katoliiklik]] (kanoniseerimata) kaitse[[pühak]]. Veel vahetult enne [[reformatsioon]]i ülistati Soomes Henrikut kui pühakut, reformatsioon püüdis küll pühakute mõjuvõimu vähendada, kuid ikkagi peeti Henrikule pühendatud [[missa]]sid veel ka 17. sajandil. Rahvasuus liikuvad legendid rääkisid lugematutest imedest, mis pärast piiskopi surma Püha Henriku nimetamisega palvetes kaasnesid – inimesed tervenesid parandamatutest haigustest ning tõusid surnust üles. Oletused sündmuste kohta põhinevad mitmel legendil, millest ühtki ei või pidada ajalooliselt usaldusväärseks. 13. rida ⟶ 18. rida: Ristiretke toimumises praktiliselt ei kaheldud kuni [[20. sajand]]i alguseni. Siis see vaidlustati usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu. Paljud tänapäeva ajaloolased arvavad, et mingit ristiretke kunagi ei toimunudki ning legend võis alguse saada mõne väheolulise tõestisündinud sündmuse ülepaisutamisest. [[2005]]. aastal väitis [[Helsingi Ülikool]]i ajalooprofessor [[Tuomas Heikkilä]], et tõendeid piiskop Henriku olemasolust ei eksisteeri üheski ajalooarhiivis. Ametlik pühakulugu ''Vita'' ei kirjelda piiskopi päritolu ega elu kuigi põhjalikult. Selgub vaid tema inglise päritolu ning rõhutatakse asjaolu, et ta oli Uppsala, mitte Soome piiskop; kuigi Soomes on teda ka esimeseks [[Turu piiskop]]iks peetud. Rahvasuus liikuvad legendid rääkisid lugematutest imedest, mis pärast piiskopi surma Püha Henriku nimetamisega palvetes kaasnesid – inimesed tervenesid parandamatutest haigustest ning tõusid surnust üles. ==Legend piiskopi tapmisest== "Piispa Henrikin surmavirsi" jutustab ~~sellise~~piiskopi tapmise loo. Lalli-nimelise talupoja naine Kerttu oli üksi kodus, kui piiskop temalt söögikraami käinud palumas. Piiskop saanud täiendust nii enda kui ka hobuse toiduvarudele ning maksnud kõige eest rikkalikult. Et aga Kerttu võõraid ei sallinud, valetas ta Lallile, et piiskop jättis kraami eest maksmata. Lalli sattus raevu ja asus piiskopi reisiseltskonda kirvega taga ajama. Piiskop aimas oma surma ette ning palus teenijatel pakku minna ning hiljem oma laiba ära viia. Kohta, milleni nad jaksavad tema surnukeha kanda, pidid nad ehitama Soome esimese [[kirik]]u. (Teise versiooni järgi pidi kirik ehitatama kohta, kuhu ~~vankrit~~rege vedavad härjad seisma jäävad). Piiskopi viimane soov hiljem täideti, ning Soome esimene kirik ehitati [[Nousiainen]]isse. Lalli tappis piiskopi Köyliö järve jääl, lüües tal kirvega ~~pea maha~~ (teise versiooni järgi mõõgaga) pea maha. Ta läks koju, piiskopi [[mitra]] peas ja tema sõrmus sõrmes. Kui ta aga ~~püüdis~~ mitrat peast proovis ära võtta, tuli see ära ainult koos tema skalbiga. Kui ta sõrmust püüdis ära võtta, eraldus see koos tema sõrmega. Lalli ise uppus suvel, kui ta hiirte eest põgenedes järve kaldal asuva puu otsa pages, hiired aga puutüve läbi närisid, nii et Lalli vette kukkus. Järve hakati seejärel kutsuma Hiirejärveks. ~~Maksmata jätmist~~Võlgujäämist võidi tollal tõepoolest pidada kuriteoks, mille eest surm oli õiglane tasu. Teise versiooni järgi maksis Lalli piiskopile kätte talle määratud karistuse eest. Samal ajal kirjeldab legend ka Lallit kui vägivaldset hullumeelset. Henrik olevat maetud Nousiainenisse. Vähemalt osa tema säilmetest maeti väidetavalt 1300. aastal ümber Turu toomkirikusse. [[1920. aastad\|1920. aastatel]] uurisid soome arheoloogid Turu kirikust leitud luid ning väitsid, et need olid tõenäoliselt Henriku säilmed. Samas on teada, et Turu kirikusse sai juba ümbermatmisel jõuda vaid osa Henriku säilmetest. Enne reformatsiooni säilitati neid omaette altaril; tolleaegsete allikate väitel saadeti pühasid luid muu hulgas Rootsi. Kui venelased [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal Turu vallutasid, viisid nad säilmed sõjasaagina endaga kaasa.▼ Üht versiooni sündmustest kirjeldab ka [[Kanteletar]]. ==Püha Henriku säilmed== ~~Lalli ei ole Soomes tavaline nimi; selle päritolu üle on juureldud. Seda on peetud Laurentiuse tuletiseks.~~ ▲Henrik olevat maetud Nousiainenisse. ~~Vähemalt~~Märke ~~osa~~sellest, ~~tema~~et ~~säilmetest~~Nousiainenis ~~maeti~~oleks ~~väidetavalt 1300~~12. ~~aastal~~sajandil ~~ümber~~kirik ~~Turu~~olnud, ~~toomkirikusse.~~ei ~~[[1920.~~ole ~~aastad\|1920~~aga leitud. ~~aastatel]]~~Vähemalt ~~uurisid~~osa ~~soome~~piiskopi ~~arheoloogid~~säilmetest ~~Turu~~maeti ~~kirikust~~väidetavalt ~~leitud~~[[1300]]. ~~luid~~aastal ~~ning~~ümber ~~väitsid,~~vastselt etsisse ~~need~~õnnistatud ~~olid~~[[Turu ~~tõenäoliselt Henriku säilmed~~toomkirik]]usse. ~~Samas on~~On teada, et Turu kirikusse sai juba ümbermatmisel jõuda vaid osa Henriku säilmetest. Enne reformatsiooni säilitati neid omaette altaril; tolleaegsete allikate väitel saadeti pühasid luid muu hulgas [[Rootsi]]. Kui [[venelased]] [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal [[Turu]] vallutasid, viisid nad säilmed sõjasaagina endaga kaasa. Nende edasine saatus on teadmata. [[1920. aastad\|1920. aastatel]] uurisid soome arheoloogid Turu kirikust leitud küünarluud ning väitsid, et see pärines tõenäoliselt Henrikult. Seda küünarluud peabki katoliku kirik ainsaks tänapäevani säilinud reliikviaks. ==Lalli nime tõlgendused== Lalli ei ole Soomes tavaline nimi; selle päritolu üle on juureldud. Seda on peetud Laurentiuse tuletiseks. Nimi võib aga tähistada ka tugevat, [[karu]]ga sarnanevat meest. Karu tähistav ''karhu'' oli tabusõna ning tema kohta kasutati nimesid ''karvalalli'', ''lallokki'' ja ''lallonen''. ''Juoppolalli'' tähendab aga lällavat joodikut. ==Lalli rahva mälus== Mitmes Soome ajalooõpikus väidetakse siiani, et nende legendide tegelaste näol on tegu reaalselt eksisteerinud inimestega. Lallit on hiljem hakatud pidama ka kangelaseks kui varajast võõrvõimu vastu võitlejat.

Lalli (piiskopitapja): erinevus redaktsioonide vahel