Lalli (piiskopitapja): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: thumb|[[Köyliö vapp, mis kujutab piiskopi mitrat ja Lalli kirvest]] '''Lalli''' oli legendi järgi 12. sajandil elanud [[soomlased|soo...
 
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
 
Legend on kaheldava tõeväärtusega, allikate puudulikkus sunnib ajaloolasi kahtlema nii kogu loo tõepärasuses kui ka üldse nii piiskopi kui ka Lalli olemasolus. Vähesed ebamäärased kirjalikud tõendid piiskopi kohta on kirja pandud kaua aega pärast väidetavaid sündmusi, kõige varasemad neist [[13. sajand]]i lõpus. Sellised lood võisid tekkida mis tahes varase rändjutlustaja tollal nii tavalise [[märter|märtrisurma]] põhjal.
 
Legendi järgi oli Henrik inglise päritolu (Angliamaalt). Pärast surma sai temast [[Soome]] [[katoliiklus|katoliiklik]] (kanoniseerimata) kaitse[[pühak]]. Veel vahetult enne [[reformatsioon]]i ülistati Soomes Henrikut kui pühakut, reformatsioon püüdis pühakute mõjuvõimu vähendada, kuid ikkagi peeti Henrikule pühendatud [[missa]]sid veel 17. sajandil.
 
Oletused sündmuste kohta põhinevad mitmel legendil, millest ühtki ei või pidada ajalooliselt usaldusväärseks.
 
13. sajandist pärineva [[Püha Eriku legendilegend]]i järgi saabus piiskop Henrik koos [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Erik Püha]]ga [[Soome]] [[ristiusk]]u tooma. Hiljem sai see väidetav 1150. aastate keskel toimunud sündmus nime [[Esimene ristiretk Soome|Esimene ristiretk]]. Kuningas läks [[Rootsi]] tagasi, Soome jäänud piiskopi saatusest jutustab aga nii kõige varem 13. sajandi lõpus kirja pandud [[ladina keel|ladinakeelne]] pühakulegend kui ka soomekeelne "[[Piispa Henrikin surmavirsi]]", mis on [[Kalevala]]-tüüpi [[rahvaluule]]kogumik. Kuigi selle sünniajaks on väidetud [[keskaeg]]a, pandi see kirja alles [[17. sajand]]il.
 
Ristiretke toimumises praktiliselt ei kaheldud kuni [[20. sajand]]i alguseni. Siis see vaidlustati usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu. Paljud tänapäeva ajaloolased arvavad, et mingit ristiretke kunagi ei toimunudki ning legend võis alguse saada mõne väheolulise tõestisündinud sündmuse ülepaisutamisest. [[2005]]. aastal väitis [[Helsingi Ülikool]]i ajalooprofessor [[Tuomas Heikkilä]], et tõendeid piiskop Henriku olemasolust ei eksisteeri üheski ajalooarhiivis.
 
"Piispa Henrikin surmavirsi" jutustab sellise loo. Lalli-nimelise talupoja naine Kerttu oli üksi kodus, kui piiskop temalt söögikraami käinud palumas. Piiskop saanud täiendust nii enda kui ka hobuse toiduvarudele ning maksnud kõige eest rikkalikult. Et aga Kerttu võõraid ei sallinud, valetas ta Lallile, et piiskop jättis kraami eest maksmata. Lalli sattus raevu ja asus piiskopi reisiseltskonda kirvega taga ajama. Piiskop aimas oma surma ette ning palus teenijatel pakku minna ning hiljem oma laiba ära viia. Kohta, milleni nad jaksavad tema surnukeha viia, pidid nad ehitama Soome esimese [[kirik]]u. Piiskopi viimane soov hiljem täideti, ning Soome esimene kirik ehitati [[Nousiainen]]isse.
Lalli tappis piiskopi Köyliö järve jääl ning läks koju, piiskopi [[mitra]] peas ja tema sõrmus sõrmes. Kui ta aga püüdis mitrat peast ära võtta, tuli see ära ainult koos tema skalbiga. Kui ta sõrmust püüdis ära võtta, eraldus see koos tema sõrmega. Lalli uppus suvel, kui ta hiirte eest põgenedes järve kaldal asuva puu otsa pages, hiired aga puutüve läbi närisid, nii et Lalli vette kukkus. Järve hakati seejärel kutsuma Hiirejärveks.
 
{{pooleli}}