Konrad Adenauer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida:
Adenaueri valitsuse juhtimisel jõudis Lääne-Saksamaa [[Pariisi lepingud|Pariisi lepinguteni]] ja [[1954]] ja [[NATO]]-sse astumiseni [[1955]]. Kindlustusid [[parlamentaarne demokraatia]] ja [[sotsiaalne turumajandus]], milles oli tähtis osa [[Ludwig Erhard]]il. Adenauer oli tugev juht, kelle valitsemisviisi nimetati [[kantsleridemokraatia]]ks. See tõi kaasa nii suure autoriteedi kui ka tugeva vastuseisu opositsioonilises avalikus arvamuses.
Aastatel 1951–1955 oli ta ka välisminister. Ta rõhutas Saksamaa ja Prantsusmaa häid suhteid kui Euroopa poliitilise ühinemise alust. Samuti taotles ta häid suhteid [[Iisrael]]iga ning osales rahvusvaheliste organisatsioonide rajamises ([[Euroopa Söe- ja Terasekoondis]] [[1951]], [[Euroopa Kaitsekoondis]] 1952, [[Euroopa Majandusühendus]] ja [[Euroopa Aatomienergiakoondis]] [[1957]]). Ta
Adenaueri poliitikat kritiseeriti üha rohkem nii [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] kui ka avalikkuse poolt, samuti toodi esile tema kõrget iga. Eriti [[Spiegeli afäär]] ([[1962]]) kahandas Adenaueri populaarsust ja autoriteeti. [[1961. aasta Bundestagi valimised|1961. aasta Bundestagi valimistega]] kaotas Kristlik-Demokraatlik Liit absoluutse enamuse ning koalitsiooniläbirääkimistel [[Vaba Saksa Parte]]ga oli Adenauer sunnitud lubama oma ametiaega piirama. Tema oma partei soovis kantsleriks populaarset [[Ludwig Erhard]]it. Nõnda astuski Adenauer 15. oktoobril 1963 tagasi, jäädes edasi poliitikasse.
| |||